Giidi käsiraamat. Vanalinn. Kadri Tähepõld
võis kaupu Venemaale vedada üksnes läbi Tallinna, Riia ja Pärnu meresadamate
Saksa ordu aeg 1346–1561
Tallinn on Saksa ordu, perioodi lõpukümnenditel Liivimaa ordu ülemvõimu all. 14. saj teisel poolel elab linnas umbes 4000 elanikku, koos Toompeaga 5000.
1361 – rüüstasid taanlased Visby, seni regiooni õitsvaima linna; Tallinnast sai Hansa Liidu põhjaosa suuruselt ja tähtsuselt teine linn Riia järel. Visby kõrgetasemelised ehitusmeistrid leiavad tööd ja asuvad elama Revali linna
15. saj algus – ehitada tohib vaid kivist maju; puud, põõsad ja peenrad asuvad linnamüürist väljaspool, samuti karjamaad loomadele
1404 – valmis Tallinna raekoda, vaba hansalinna võimu sümbol; 15. saj on Tallinna kui hansalinna õitseaeg
1478 – vallutas Vene tsaar Ivan III Novgorodi; algas Venemaa jõuline ühendamine
1494 – suleti Hansa kaubahoov Novgorodis
1523/24 – luterliku reformatsiooni algus Tallinnas
1558 – alanud Liivi sõda laostas Tallinna majanduse
1561 – linn vandus truudust Rootsi kuningale; hansalinn Tallinn lakkas olemast
Rootsi aeg 1561–1710
Liivi sõja ajal annab Tallinna linn end Rootsi kuninga ülemvõimu alla ja jääb sinna Põhjasõjani.
1631 – asutatakse Tallinnas esimene gümnaasium
1633 – avatakse Tallinnas esimene trükikoda
1684 – suur tulekahju Toompeal, hävib suurem osa Toompea hoonetest
Tsaariaeg 1710–1917
Vene tsaaririigi võimu ajal säilivad linna privileegid kuni 19. saj teise pooleni.
1710 – katkuepideemia, peale seda Tallinnas vaid ca 2000 elanikku
1722 – Katariina II keelab kirikutesse matmise tervishoiulistel põhjustel; viinapõletamine mõisates vene riigi tellimusel
19. saj keskpaik ca 24 000 elanikku
1857 – Tallinn kustutatakse kindluste nimekirjast
1870 – avatakse raudteeliin Reval – St. Petersburg etikukivide lammutamine kodanikemajadel
18. saj lõpp/19. saj linnamüüri väravate lammutamine vabrikute teke
1877 – Tallinnas hakkab kehtima Vene linnaseadus; valitakse esimene linnavolikogu ja linnavalitsus; omavalitsuse võim laieneb ka Toompeale; raad jääb tegutsema vaid kohtuasutusena
1889 – magistraadi laialisaatmine, saksa keele kasutamine asjaajamises keelatakse, ainsaks ametlikuks keeleks jääb vene keel
1904 – eestlased saavutavad Tallinna linnavolikogus esmakordselt enamuse
1906 – esimest korda valitakse Tallinna linnapeaks eestlane Voldemar Lender
Vabariigi aeg 1918–1940
24.02.1918 – Tallinnas kuulutatakse välja Eesti Vabariik
1918–1940 – Tallinn on iseseisva Eesti Vabariigi pealinn
1918, veebruari lõpust novembrini – Saksa okupatsioon Tallinnas
28. november 1918 – algab Narva lahinguga Vabadussõda
23. juuni 1919 – purustatakse Võnnu all Landeswehri väeosad
2. veebruar 1920 – kirjutatakse alla rahuleping Nõukogude Venemaaga
15. juuni 1920 – Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1934 – Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostavad riigipöörde
1938 – Konstantin Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks
1939 september – kirjutatakse alla „Baaside lepingule”
Okupatsioonide aeg 1940–1991
1940–1941 – esimene Nõukogude okupatsioon
1941–1944 – Saksa okupatsioon
09.03.1944 – Nõukogude õhurünnakus hukkub umbes 600 inimest, hävib 11 % vanalinnast ja üle poole elamispinnast
1944–1991 – teine Nõukogude okupatsioon
1945 – elanikke 127 100
1989 – elanikke 479 000
1980 – Tallinnas toimub Moskva olümpiamängude purjeregatt
1991–1993 – 23 000 inimest rändab välja
Taasiseseisvuse aeg
alates 1991 – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi pealinn
1993 – paavst Johannes Paulus II külastab Tallinna
1997 – vanalinn võetakse UNESCO maailmapärandi nimekirja
2003 – 386 000 elanikku
2011 – Tallinn on Euroopa kultuuripealinn
1940 – Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt. Nõukogude Liit määrab ametisse uue valitsuse
14. juuni 1941 – massiline küüditamine Balti riikidest
22. juuni – algab Saksamaa-NSV Liidu sõda
28. august – Saksamaa väed vallutavad Tallinna
9. märts 1944 – Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale
November – kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla
1944–1945 – Petserimaa ja Narva-tagune ala liidetakse Vene NFSV koosseisu
25. märts 1949 – suurküüditamine. Eesti sundkollektiviseerimine
1950 – stalinismi kõrgperiood Eestis – küüditamine Petserimaal
1951 – „Ameerika Hääl” alustab eestikeelsete saadete edastamist
1954 – moodustatakse pagulasvalitsus
1955 – eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade
1965 – avatakse regulaarne laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel juuli 1972 – viiakse läbi esimesed ülemaailmsed Eesti päevad Torontos
1978–1982 – uusvenestuse aeg
1979–1989 – Afganistani sõda
08.1980 – Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas
1986–1987 – fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa
23. august 1987 – toimub poliitiline meeleavaldus Hirvepargis
26. september – esitatakse Isemajandava Eesti idee – IME
12. detsember – luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts
1988 – veebruaris tähistatakse Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Aprillis toimub loominguliste liitude ühispleenum – intelligentsi