Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Edvin Reinvaldt

Soomusrong nr 2 Vabadussõjas

Rusi lõi laual asetseva lambi puruks ja meie jooksime toast välja. Rood käsutati ahelikku ja tulistamine algas. Ka punastele saabus abi just samal ajal ja nad hakkasid meid ümber haarama. Rusi taganes oma meestega järgmise talu hoonete juurde. Kapten Ratassepp ütles, et nad peavad seal nii kaua vastu pidama, kuni neile Aegviidust abi saadetakse. Aegviitu jõudes läks kapten Ratassepp otsekohe kapten Partsi juurde olukorda kirjeldama ja selle saadetud abivägi võimaldas meil, ratsameestel, minna puhkama. Meie hobused seisid Aegviidu jaama juures vagunite paranduse depoos. Heinad olid otsas, hobused väsinud. Nõutasime rongimeestelt hobustele leiba, mille hobustele koos põhuga ette andsime. Pärast lühikest uinakut oli juba valge ja me läksime hobuseid jootma.

DIVIISIÜLEM VENE SÕDURI SINELIS

Kentsakat kohtumist diviisiülema kindral Aleksander Tõnissoniga meenutab soomusrongi nr 2 tolleaegne kuulipildujate komando nooremohvitser, käesoleva raamatu üks autoritest Tõnis Kint.

Venelase surve suurenes, lahingurinne oli Kehra ja Anija alla jõudnud. Soomusrongi dessandid olid alaliselt väljas, kord meie jalaväepolkusid abistamas venelase pealetungi pidurdamiseks või jälle iseseisvalt talusid ja külasid sissetunginud venelastest puhastamas. Rongi meeskond oli tülpinud ja väsinud. Kuid vana aasta viimasel õhtul hilja kihutas rong eesliinilt tagalasse Raasiku jaama, et vedurile vett võtta ja kütte tagavara täiendada. Meeskonnast tõttasid paljud Raasiku jaama kaevu juurde, et end kogunenud mustusest vabastada. Kaevu ääres oli end pesemas kolm-neli soomusronglast, 1. kuulipildujate komando sõdurit, üks neist allohvitser Friedrich Kiviloo, teine veltveebel Martin Assman ja veel paar meest.

Mina olin kaevu juures pesijatest umbes 30 meetri kaugusel, kui nägin, et üks mees peatub pesijate juures ja kõnetab neid. Oli õhtune videvik, mina oma asukohast silmitsedes ei tundnud seda meest ega kuulnud ka nende juttu, kuid Jaan Pert on oma mälestustes allohvitser Rudolf Kiviloo jutustuse põhjal sündmuse edasi andnud:

"Seal pöördunud nende poole üks erariides (Vene sõduri sinelis ilma sõjaväelase eritunnusteta) mees ja küsinud: "Mis rong see siin ees seisab?" "Eks ise näed, mis rong see siin seisab," vastanud Kiviloo. Võõras korranud oma küsimust. Siis olid pesijad ütelnud: "Mis see sinu asi, mis rong see siin seisab. Keri põrgu!"

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

1

Riia Polütehnikum (hiljem Riia Polütehniline Instituut ja Riia Ülikool) oli õppeasutus, kus moodustati 1900. aastal esimene Eesti üliõpilaskorporatsioon Vironia. See kool oli tol ajal ainuke inseneri- ja majandusharidust andev kõrgem õppeasutus Baltimaades.

2

Veneaegne Tartu (Jurjevi) Ülikool lõpetas tegevuse Tartus 1918. aasta kevadel, misjärel kavatsesid Saksa okupatsioonivõimud avada Tartu Ülikooli puhtsaksa ülikoolina nimetuse Landesuniversität all. Eestlastest üliõpilased otsustasid boikottida seda ülikooli ja ka neideestlasi, kes sellesse ülikooli astuvad. Eesti Tartu Ülikool avati alles 1. detsembril 1919.

3

Kommunistid arreteerisid Voldemar Pääsukese 1945. aasta augustis ning ta suri aastal 1965.

4

Papaaha – kreeka päritolu laensõna vene keeles – oli Vene sõdurite, kasakate, Kaukaasia ja Siberi rahvaste lamba- või kitsenahkne kõrge torujas peakate. Vene sõjaväes kuulus papaaha Vene sõduri talvevarustuse juurde.

5

Pitkade abielupaaril oli kuus last: neli poega, Andreas, John, Eduard ja Stanley, ning tütred Linda ja Saima. Vabadussõtta läks Johan Pitka Andrease ja Johniga.

6

Kahurisahaks nimetatakse kahuri tahapoole ulatuvat osa, millega kahur kinnitatakse maapinda või sellekohasele alusele. Saha ülesandeks on leevendada tagasilööki tulistamisel (eriti vanatüübiliste kahurite juures, millel puudusid kompressorid ja milliseid esines ka veel Vabadussõjas) ja suunata kahuri laskesuunda. Samuti transporditi kahurit sahalehest läbikäiva kinnituspoldi abil.

7

Lüüs-kuulipilduja on Ameerika Ühendriikides kolonel Isaac Newton Lewise poolt välja arendatud Lewise kergekuulipilduja rahvapärane nimetus. Seda relva kasutasid Esimeses maailmasõjas Inglise sõdurid ja see oli ka Eesti Vabadussõjas üks enimkasutatud relvadest.

8

Soomuse all pidasid sõdurid silmas sõjasaaki.

9

Selle hüüdnime all tunti "Lr. Sr. Nr. 2" vabatahtlikku Johan Estamit, endist meremeest, kellele anti see hüüdnimi halastamatu iseloomu tõttu. Estam soetas nõnda endale palju vaenlasi ning pärast Vabadussõja lõppu, kui ta demobiliseerituna rongiga oma kodukohta Kilingi-Nõmme sõitis, lõid tundmatud isikud ta kodujaama perroonil surnuks.

10

Kalavinskiteks nimetati pikasäärelisi, poolde reide ulatuvaid kollasest juhtnahast säärikuid, mida kasutasid peamiselt kalurid ja jahimehed. Säärikud tehti veekindlaks neid alatasa seest ja väljast tökatiga määrides ja leotades. Kalavinskid said oma nimetuse Vasknarvast, kus tegutses v

1

2

3

Kommunistid arreteerisid Voldemar Pääsukese 1945. aasta augustis ning ta suri aastal 1965.

4

5

Pitkade abielupaaril oli kuus last: neli poega, Andreas, John, Eduard ja Stanley, ning tütred Linda ja Saima. Vabadussõtta läks Johan Pitka Andrease ja Johniga.

6

7

Lüüs-kuulipilduja on Ameeri

Скачать книгу