Tüdruk, kes mängis tulega. Stieg Larsson
ütles naine ja naeratas kenasti.
„No problem. On teisi totse, kes ei ole nii valivad,” ütles Mikael ja naeratas vastu.
Erika Berger pööritas silmi.
„Milles asi on? Ma saan kahekümne minuti pärast Charliega kokku. Me läheme teatrisse.”
Charlie oli Charlotta Rosenberg, Erika lapsepõlvesõbranna.
„Meie praktikant häirib mind. Ta on kellegi su sõbranna tütar. Ta on olnud meil kaks nädalat ja jääb toimetusse veel kaheksaks nädalaks. Ma ei kannata teda varsti enam välja.”
„Ma olen tähele pannud, et ta vaatab sind himura pilguga. Ma eeldan sinult loomulikult härrasmehelikku käitumist.”
„Erika, plika on 17 aastat vana ja tema vaimne vanus on umbes kümneaastase tasemel, ja see on veel hästi pakutud.”
„Sinuga kohtumine on talle lihtsalt muljet avaldanud. Arvatavasti kerge iidoli-fänni suhe.”
„Eile õhtul kell pool üksteist helistas ta mulle välisukse sisetelefoniga ja tahtis pudeli veiniga külla tulla.”
„Ohoh,” ütles Erika Berger.
„Ohoh oled sa ise,” vastas Mikael. „Kui ma oleksin kakskümmend aastat noorem, siis ma ilmselt ei kahtleks sekunditki. Aga no mida – ta on 17. Mina saan varsti 45.”
„Ära tuleta mulle meelde. Me oleme ühevanused.”
Mikael Blomkvist nõjatus toolileenile ja raputas tuhka.
MIKAEL BLOMKVISTILE EI jäänud märkamata, et Wennerströmi afäär oli talle omamoodi staarioreooli loonud. Möödunud aasta jooksul oli ta saanud kutseid pidudele ja üritustele kõige ootamatumatest kohtadest.
Ilmselgelt tahtsid kutsujad lülitada teda oma tutvusringkonda; tervituseks antud põsesuudlused inimestelt, kellega ta varem vaevu kätt oli surunud, aga kes nüüd tahtsid kangesti tema lähedaste sõprade ja usaldusisikutena paista. Need ei olnud kolleegid ajakirjanikud – neid ta juba tundis ja suhted olid head või halvad –, vaid niinimetatud kultuuriinimesed, näitlejad, pooletoobised ühiskonnategelased ja väiksema kaliibri kuulsused. Mikael Blomkvist külalisena avamispeol või eraviisilisel õhtusöögil oli lihtsalt staatuse küsimus. Möödunud aasta jooksul oli talle kaela sadanud kutseid küll ühele, küll teisele üritusele. Tal hakkas juba harjumuseks saama vastata kutsetele „väga meeldiv, aga mul on kahjuks juba muud plaanid”.
Kuulsuse varjupoolele kuulus ka kuulujuttude vohamine. Üks tuttav oli murelikult kontakti võtnud pärast kuuldusi, et Mikael on võõrutuskliinikust abi otsinud. Tegelikkuses oli Mikaeli narkotarbimine teismeliseeast saadik kokku mõned üksikud marihuaanasigaretid ja üks kord rohkem kui viisteist aastat tagasi rokkbändis laulnud Hollandi tüdrukuga proovitud kokaiin. Tema alkoholitarbimisega olid lood natuke paremad, kuid piirdusid endiselt mõne üksiku silmanähtava joobega pidudel. Kõrtsis jõi ta üldiselt ainult ühe kerge õlle ja meelsasti üldse lahjat õlut. Koduses baarikapis oli viina ja mõned kingituseks saadud viskipudelid, mida avati naeruväärselt harva.
Et Mikael oli mitmete juhuslike suhete ja armuafääridega poissmees, oli hästi teada nii tema suhtlusringkonnas kui ka väljaspool. See põhjustas teistsuguseid kuulujutte. Tema aastatepikkusest suhtest Erika Bergeriga oli korduvalt spekuleeritud. Viimase aasta jooksul täiendati seda väitega, et ta vahetavat pidevalt naisi, harrastavat ohjeldamatult üheöösuhteid ja kasutavat oma tuntust, et Stockholmi kõrtsidest leitud naisi keppida. Üks pealiskaudselt tuttav ajakirjanik oli ükskord koguni küsinud, kas ta ei peaks seksisõltuvuse vastu abi otsima. Kommentaari põhjuseks oli kuulus Ameerika näitleja, kes oma sarnast tõbe kliinikus ravis.
Muidugi oli Mikaelil olnud palju lühiajalisi suhteid ja vahel juhtus, et lausa samal ajal. Ta polnud päris kindel, millest see tuli. Ta teadis, et nägi üsna hea välja, kuid polnud ennast kunagi väga ligitõmbavaks pidanud. See-eest öeldi talle tihti, et temas on midagi, mis naistes huvi tekitab. Erika Berger oli talle öelnud, et temast kiirgab samal ajal nii enesekindlust kui ka turvalisust ja et tal on võime panna naised ennast lõõgastunult ja vabalt tundma. Temaga voodisseminek polnud ei tülikas, ohtlik ega keeruline, küll aga nõudmisi mitte esitav ja erootiliselt nauditav. Mis (Mikaeli arvates) oli just nii, nagu peab.
Vastupidiselt paljude tuttavate arvamusele polnud Mikael kunagi aktiivselt naistele ligi ajanud. Parimal juhul ta andis mõista, et oli kohal ja huvitatud, aga laskis alati naisel esimese sammu astuda. Seks tuli sageli asja loomuliku jätkuna. Naised, kellega ta voodisse sattus, olid harva anonüümsed one night stand’id – kuigi oli ka selliseid olnud, aga enamasti oli siis tulemuseks üsna ebarahuldav voodigümnastika. Mikaeli parimad suhted olid olnud inimestega, keda ta oli rohkem tundma õppinud ja kes talle endale meeldisid. Sellepärast polnudki juhus, et ta oli kakskümmend aastat tagasi alustanud suhet Erika Bergeriga – nad olid sõbrad ja nende vahel oli vastastikune tõmme.
Tema viimase aja kuulsus oli aga tekitanud naistes niisugust huvi, mis tundus talle kummaline ja arusaamatu. Eriti üllatav oli, et noored naised lõid talle impulsiivselt kõige ootamatumates olukordades külge.
Kuid Mikaeli võlusid hoopis teist tüüpi naised kui hakkajad teismelised tibid imelühikeste miniseelikute ja ilusate kehadega. Nooremana olid tema naistuttavad olnud sageli temast vanemad ja mõnel juhul ka oluliselt vanemad ja kogenumad. Aastate jooksul oli vanus aina enam ühtlustunud. Lisbeth Salander, kes oli 25-aastane, oli raudselt märkimisväärne samm vanuseskaalal allapoole.
Mis oli ka Erika Bergeriga kiiruga kokku lepitud kohtumise põhjuseks.
Millennium oli Erika Bergeri ühele tuttavale teene osutamiseks võtnud toimetusse meediagümnaasiumi praktikandi. Iseenesest polnud selles midagi ebatavalist, kuna neil oli igal aastal mitu praktikanti. Mikael oli 17-aastast tüdrukut viisakalt tervitanud ja üsna peagi avastanud, et piiga huvi ajakirjanduse vastu oli kaunis leige, välja arvatud tema soov telekasse saada, ja (kahtlustas Mikael) et Millenniumi toimetuses töötamine oli nüüdsel ajal staatuse küsimus.
Mees märkas kiiresti, et tüdruk ei jätnud kasutamata ühtki võimalust temaga lähema kontakti otsimiseks. Ta teeskles, et ei märka neiukese kaunis ilmseid lähenemiskatseid, mille tagajärjel viimane oma pingutusi kahekordistas. See kõik oli lihtsalt tülikas.
Erika Berger puhkes äkki naerma.
„Armas aeg, sind ahistatakse tööl seksuaalselt.”
„Ricky, see on tüütu. Ma ei taha mingil juhul teda solvata ega piinlikku olukorda panna. Aga ta on umbes sama tagasihoidlik nagu kiimas mära. Mul on peaaegu mure, mida ta ette võib võtta.”
„Mikael, ta on sinusse armunud ja lihtsalt liiga noor ega tea, kuidas ennast väljendada.”
„Sorry. Sa eksid. Ta on kuradi teadlik, kuidas ennast väljendada. Midagi on tema käitumises viltu ja ta hakkab ärrituma, et ma sööta alla ei neela. Ning mul pole mingit vajadust uute kuulujuttude järele, mis teevad minust noort liha jahtiva Mick Jaggeri.”
„Okei. Ma saan su probleemist aru. Ta tuli niisiis eile õhtul sinu ukse taha.”
„Pudeli veiniga. Ütles, et oli ühe „tuttava” juures seal läheduses peol olnud ja üritas kõigest väest juhuslikkuse muljet jätta.”
„Mis sa talle ütlesid?”
„Ma ei lasknud teda sisse. Ma valetasin, et ta tuli ebasobival ajal ja mul on parajasti naistuttav külas.”
„Kuidas ta sellele reageeris?”
„Ärritus kuradi moodi, aga laskis siis jalga.”
„Mida sa tahad, et ma teeksin?”
„Get her off my back. Ma kavatsen esmaspäeval temaga tõsise jutuajamise maha pidada. Ta kas jätab mind rahule või ma löön ta toimetusest minema.”
Erika Berger mõtles natuke aega.
„Ei,” ütles ta. „Ära ütle midagi. Ma räägin ise temaga.”
„Mul pole muud võimalust.”
„Ta otsib sõpra, mitte armukest.”
„Ma