Purustatud õhuloss. Stieg Larsson
metsast avastatud kalmistu lugu oli kohutavalt segane ja selle selgitamiseks oli kriminaalpolitsei teinud ennekuulmatul arvul ületunde kolmapäevast saadik, mil Paolo Roberto sealses laohoones Ronald Niedermanniga poksimatši maha pidas. Tegemist oli vähemalt kolme metsa maetud inimese mõrvaga, Lisbeth Salanderi sõbranna Miriam Wu jõhkra röövimise ja peksmisega ning pealekauba ka laohoone süütamisega. Nykvarniga seostati ka Stallarholmeni juhtumit, mis formaalselt allus küll Södermanlandi lääni Strängnäsi politseijaoskonnale, kuid Svavelsjö MC liige Carl-Magnus Lundin oli sealgi võtmeisikuks. Hetkel lamas Lundin kipsis jala ja lõualuusse opereeritud metallpoldiga Södertälje haiglas. Ja igal juhul kuulusid kõik kuriteod lääni politsei alluvusse, mis tähendas, et viimase sõna ütleb Stockholmis asuv juhtkond.
Reedel räägiti läbi vahi alla võtmiste küsimus. Lundini sai kindlasti Nykvarniga seostada. Pikkamööda selgus, et laohoone kuulus Medimporti nimelisele firmale, mille omanikuks oli 52-aastane Anneli Karlsson, elukoht Puerto Banus, Hispaania.
Ta oli Magge Lundini täditütar, kuriteoregistris tundmatu ja ilmselt lihtsalt tankist.
Martina Fransson lõi eeluurimiskausta kinni. Toimik oli alles alustamisjärgus ja enne kohtusse saatmist tuli sinna lisada veel sadade lehekülgede kaupa dokumente. Aga juba nüüd pidi Martina Fransson mõnes küsimuses otsused vastu võtma. Ta vaatas politseinikest kolleegide poole.
„Meil on piisavalt alust esitada Lundinile süüdistus Miriam Wu röövimise eest. Paolo Roberto on tunnistanud, et see mees juhtis furgoonautot. Samuti on mul põhjust teda vahi alla võtta süütamises osalemise eest. Süüdistus nende kolme inimese tapmises, kes metsast välja kaevati, jääb esialgu ootele; vähemalt nii kauaks, kuni nende isikud on tuvastatud.”
Politseinikud noogutasid. Sellist otsust nad olidki oodanud.
„Mis me Sonny Niemineniga teeme?”
Martina Fransson lehitses Niemineni puudutavaid dokumente.
„Sellel härral on muljetavaldav „teenistuskäik”. Röövimine, ebaseaduslik relvaomamine, kehavigastuste tekitamine, raskete kehavigastuste tekitamine, ettekavatsemata tapmine ja narkokuriteod. Ta võeti kinni Stallarholmenil, koos Lundiniga. Ma olen täiesti veendunud, et ta on asjasse segatud – vastupidine pole tõenäoline. Aga probleem on selles, et meil pole millestki kinni hakata.”
„Ta ütleb, et pole elu seeski Nykvarni laohoones käinud ja läks lihtsalt Lundiniga kaasa, mootorrattaga sõitma,” ütles kriminaalinspektor, kes oli Södertäljest Stallarholmeni saadetud. „Ta vannub, et tal pole aimugi, mis asjus Lundin Stallarholmenile üldse läks.”
Martina Fransson mõtles, kas tal õnnestuks kuidagi kogu asi prokurör Richard Ekströmi alluvusse Stockholmi üle anda.
„Nieminen keeldub rääkimast, mis juhtus, aga eitab kategooriliselt igasugust kuriteos osalemist,” jätkas kriminaalinspektor.
„No paistabki ju pigem nii, et Stallarholmenil olid tema ja Lundin hoopis kuriteo ohvrid,” sõnas Martina Fransson ja trummeldas närviliselt sõrmeotstega vastu lauda.
„Lisbeth Salander,” lisas ta ilmse kahtlusega hääles. „Niisiis, me räägime tüdrukust, kes välimuse järgi on vaevu puberteediealine, 150 sentimeetrit pikk ja kellel kindlasti pole sellist füüsilist jõudu, mida on vaja Nieminenist ja Lundinist jagusaamiseks.”
„Kui ta poleks olnud relvastatud. Püstol võib kompenseerida suure osa tema haprast füüsisest.”
„Aga see ei sobi rekonstruktsiooniga hästi kokku.”
„Ei. Ta kasutas pisargaasi ning lõi Lundini alakehasse ja näkku sellise metsikusega, et purustas mehel ühe munandi ja seejärel lõualuu. Jalga tulistamine toimus ilmselt pärast peksmist. Aga mul on raske uskuda, et tal relv oli.”
„Kriminalistikalabor on tuvastanud relva, millest Lundini tulistati. See on Poola päritolu P-83, Makarovi laskemoonaga. Relv leiti Göteborgi lähistelt Gossebergast ja sellel on Salanderi sõrmejäljed. Me võime peaaegu kindlasti oletada, et ta võttis püstoli Gossebergasse kaasa.”
„Seda küll, aga seerianumbri järgi selgitati välja, et püstol varastati neli aastat tagasi sissemurdmise käigus ühest Örebro relvakauplusest. Vargad jäid veidi hiljem küll vahele, kuid relvast olid nad jõudnud juba lahti saada. Üks kohaliku tähtsusega narkargeenius kuulus Svavelsjö MC suhtlusringkonda. Ma seostaksin püstoli niisiis palju parema meelega kas Lundini või Niemineniga.”
„Asi võis ju ka nii lihtne olla, et Lundinil oli püstol, Salander võttis selle temalt ära, selle käigus läks relv kogemata lahti ning kuul tabas meest jalga. Ma pean silmas seda, et Salanderil ilmselt ei olnud kavatsust teda tappa, kuna ta on ju elus.”
„Või siis tulistas ta meest jalga puhtalt sadismi pärast. Kust mina tean? Aga kuidas ta Nieminenist jagu sai? Silmanähtavaid vigastusi Nieminenil igatahes pole.”
„Tegelikult on küll. Tal on rinna peal kaks väikest põletusjälge.”
„Ja siis?”
„Arvatavasti elektripüstolist.”
„Nii et Salander oleks pidanud olema relvastatud elektripüstoli, pisargaasi ja püstoliga. Kui palju see kõik kokku kaalub… Ei, ma olen päris kindel, et Lundinil või Nieminenil oli relv kaasas ja tüdruk võttis selle nende käest ära. Kuidas Lundini tulistamine täpselt toimus, seda saame teada alles siis, kui keegi asjaosalistest rääkima hakkab.”
„Jah.”
„Kuid hetkel on Lundin vahi alla võetud neil põhjustel, mida ma varem nimetasin. Niemineni vastu pole meil mitte midagi, seega kavatsen ma ta täna pärastlõunal vabaks lasta.”
SONNY NIEMINEN OLI Södertälje politseimaja arestikambrist lahkudes äärmiselt näruses tujus. Suu kuivas metsikult ja ta tegi peatuse ühe kioski juures, ostis pudeli pepsit ning kulistas selle püstijalu alla. Ta ostis ka paki Lucky Strike’i ja toosi Göteborgs Rapé põsktubakat. Nieminen avas mobiiltelefoni, kontrollis akut ja valis siis Hans-…ke Waltari numbri. Waltari oli 33-aastane ja Svavelsjö MC Sergeant at Arms, seega klubi hierarhias tähtsuselt kolmas mees. Telefonile vastati neljanda signaali järel.
„Nieminen. Ma olen väljas.”
„Õnnitlen!”
„Kus sa oled?”
„Nyköpingis.”
„Mida kuradit sa Nyköpingis teed?”
„Kui sind Maggega kinni võeti, siis me otsustasime madalat profiili hoida seni, kuni teame, mis värk on.”
„Nüüd tead, mis värk on. Kus teised on?”
Hans-…ke Waltari seletas, kus olid Svavelsjö MC viis ülejäänud liiget. Selgitus ei muutnud Sonny Niemineni karvavõrdki rahulikumaks.
„Ja kes, kurat, poodi peab, kuni teie ennast eitede kombel peidate?”
„See pole nüüd küll aus! Lähete Maggega mingit kuradi tööd tegema, millest meil aimugi pole, ja äkitselt olete segatud tulevahetusse selle kuradi tagaotsitava libuga, ja Magget on tulistatud ning sina vahi all. Siis kaevavad võmmid meie lao juures Nykvarnis metsast laipu välja.”
„Ja siis?”
„Ja siis me hakkasime mõtlema, kas teie Maggega pole mitte meie eest midagi varjanud.”
„Ja mis kurat see pidi sinu meelest olema? Meie oleme need, kes firmale tööd toovad!”
„Aga ma pole kordagi kuulnud, et lao ümber on ka metsakalmistu! Kes need kadunukesed on?”
Sonny Nieminenil oli terav vastus juba keelel, aga ta ohjeldas end. Hans-…ke Waltari oli pikatoimeline tüüp, aga praegu polnud õige aeg tüli kiskuda. Nüüd tuli asuda kiiresti jõude ühendama. Pärast seda, kui ta oli viie ülekuulamise ajal kõike järjekindlalt eitanud, poleks olnud kuigi tark tegu kakssada meetrit politseimajast eemal mobiiltelefonis välja pasundada, mida ta asjast tegelikult teadis.
„Tühja neist kadunukestest,” ütles ta. „Mul pole sellest mingit aimu. Aga Magge on kuses. Ta läheb