Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
on tänaseks päevaks kasvanud välja 37 erineva lehega monstrum, mis sisaldab endas kõike alates minu aktsiaportfellist ja lõpetades harva kasutuses olevate USA pangakaartide PIN-koodidega. Nii süviti ei ole Sul ilmselt vaja minna, aga on mingid teemad, mida ma siiski soovitan Sul igakuiselt jälgida.
1. Tulud-kulud ehk kasumiaruanne – siin tabelis hoian ma silma peal kui palju mulle igakuiselt sissetulekuid laekub ja kuhu ma selle raha kulutan (pea meeles 50 % klubi!)
2. Varad ja kohustused ehk bilanss – siin tabelis on kirjas mulle kuuluvad varad ja minu võlad. Nende vahe moodustab minu puhasväärtuse.
3. Passiivne sissetulek – siin tabelis pean ma arvet oma igakuise passiivse sissetuleku üle. Võrdluseks kirjutan kõrvaltulpa välja ka oma igakuised kulud ja saan nii mõõta oma progressi rahalise vabaduse suunas.
Tegemist on samasuguste tabelitega nagu Sa juba peatükis „Kuidas rikkust ära tunda?” pidid enda kohta täitma (kas tegid seda?) Hea mõte on need enda jaoks tabelarvutusprogrammi ümber kirjutada, et saaksid seda igakuiselt jälgida. Kui soovid elu lihtsamaks teha, siis võid aadressilt roosaare.com/lingid endale alla laadida juba valmis koostatud Exceli tabeli, mida võid siis edasi endale sobivamaks kujundada.
Lisaks eelpool mainitud kolmele kõige olulisemale tabelile soovitan veel mõnda lisaks:
4. Puhasväärtuse ja passiivse sissetuleku kujunemine ajas – siin tabelis pean ma igakuiselt arvet oma edusammudest rahalise vabaduse suunas. Iga kuu viimasel päeval kirjutan ma üles oma antud hetke puhasväärtuse ja passiivse tulu suuruse. Nii on hea näha oma arengut ka pikema aja jooksul.
5. Kui Sul on investeeringuid juba rohkem, siis on mõistlik iga varaklassi jaoks koostada eraldi leht kus on kirjas detailselt kõik vajalik info. Näiteks välja antud laenude puhul on mul kirjas laenulepingu number, kuupäev, summa, intressimäär ja tagatis. Kinnisvara lehel on iga objekti kohta kirjas ostuhind, turuhind, üür, üürniku andmed ja muu vajalik. Muidugi võib iga varaklassi jaoks ka eraldi Exceli faili koostada, kuid mugavam on kui kõik info on ühes kohas (siis saab näiteks bilanssi võtta vastavad numbrid automaatselt otse kinnisvara lehelt).
6. Tuleviku rahalised eesmärgid – olen endale koostanud prognoosi järgmise 10 aasta peale, et milline peaks minu varade koosseis ja kasv olema, et saada soovitud tulemus. Pikaajaliste eesmärkide tabel on ka sobiv koht kus mängida läbi erinevaid stsenaariumeid (näiteks mis juhtuks kui säästaks 10 % asemel 50 % ja teeniks 5 % tootluse asemel 10 % tootlust).
7. Pangakontode numbrid ja koodid – siinkohal oleks ma veidi paranoiline ja kui on võimalus, et keegi Su andmetele ligi pääseb, siis ma liiga kergekäeliselt kõiki oma PIN-koode ja salasõnasid välja ei kirjutaks. Samas olen aga mitu korda olnud probleemi ees, et harvemini kasutatava pangakaarti kood või internetipanga kasutajanimi on meelest läinud. Olen enda jaoks loonud süsteemi, et ühel lehel on kirjas kõik minu kontode andmed, kasutajanimed ja vihjed salasõnadele. See aitab õige salasõna meelde tuletada.
Teine põhimõte rahaasjade korraldamisel on see, et raha ei tohiks koguda samale kontole, kust Sa raha kulutad. Nii on liiga lihtne säästetud raha ära kulutada ja kasvav kontojääk tekitab sageli tunde, et kulutusi võib suurendada. Pakun välja kaks võimalust, mida ka ise olen erinevatel aegadel kasutanud:
1. Ava lisaks oma põhikontole säästukonto (ära sinna mingil juhul pangakaarti lisa!) ja tee püsikorraldus, et igakuiselt pärast palga laekumist liiguks kindel protsent palgast säästukontole. Kui palga suurus muutub, siis tuleb ka maksekorraldust kohendada (et protsentuaalselt jääks summa samaks). Säästukontolt saad siis raha edasi investeerida vastavalt oma plaanidele. Kui soovid mingi pikaajalise eesmärgi jaoks raha koguda (auto või puhkusereis vms), siis ava ka selle jaoks eraldi konto ja talita sama moodi.
2. Loo eraldi pangakaardiga konto raha kulutamiseks lisaks eelpool mainitud kontodele ja liiguta raha vastavalt oma plaanile põhikontolt (kuhu laekub sissetulek) ülejäänud kontodele kas iganädalaselt või korra kuus. Selline süsteem on sobiv kui Sulle laekub sissetulek ebaregulaarselt.
Kolmas põhimõte on, et igasugust tarbimiskrediiti võib kasutada üksnes intressivabal perioodil ja ka siis vaid juhul kui oled keskmisest kõrgema enesekontrolli ja organiseeritusega. Näiteks kasutame me oma peres toidukauba ja muu esmatarviliku ostuks 1000-eurose krediidilimiidiga krediitkaarti, mis ühtlasi on ka meie lemmikpoeketi sooduskaart. Nii on hea lihtne arvet pidada, et üle 1000 euro kuus me toidule ei kulutaks. Iga kuu lõpus maksame kulutatud summa ühe maksega tagasi. Kes aga krediitkaarte vältida üritab, võib sama süsteemi kasutada ka nii, et kannab kuu alguses 1000 eurot deebetkaartikontole ja peab sellega siis uue kuu alguseni hakkama saama.
Lisaks eelpool mainitule oleks mõistlik teatud ajaperioodi tagant teha eraldi fail, kus on vajadusel võimalik lihtsasti saada kätte kogu info Sinu varalise seisukorra kohta. Seda faili hoiaks ma eriti kaitstult ja jagaks selle asukohta vaid enda lähedastega. Juhul kui Sinuga peaks aga äkitselt midagi juhtuma, on sellise organiseeritud info olemasolu lähedastele suureks kergenduseks ja aitab neil eluga palju lihtsamalt edasi minna. Õpetliku näitena võin tuua loo, kus pärast ühe minu sugulase surma leiti täiesti juhuslikult mõned nädalad hiljem tema keldrist plekkpurk mitmetuhande euro sularahaga, millest polnud teadlik mitte keegi. Kujuta nüüd ette olukorda, et oled investeerinud eraisiku laenudesse, sulle kuulub mitmeid ettevõtteid, muid varasid ja pangakontosid – kogu selle sasipuntra lahtiharutamine saab olema parasjagu keeruline.
Näide – Meie pere rahasüsteem
Meie peres on sissetulekud ebaregulaarsed ja koosnevad suures osas dividendidest. Seega kasutame me süsteemi, kus igakuiselt kanname me iseendale kulutamiseks raha vastavalt eelarvele. Esiteks kannan ma kuni 1000 eurot eelpool mainitud krediitkontole – sellega on meil abikaasaga mõlemal seotud eraldi krediitkaart ühise limiidiga 1000 eurot. Igapäevased sisseostud (leivast alates ja pesupulbriga lõpetades) ja väiksemad püsikaubad (sokid, särgid jne) tasume me sellelt kontolt. Lisaks on kummalgi meil eraldi konto ja pangakaart (deebet) meie endi kulutuste jaoks (näiteks juuksur, bensiin, trennid jne). Lisaks teeb abikaasa sealt kontolt ka meie pojaga seotud maksed nagu lasteaia tasu jms. Kord kuus teen ma põhikontolt sinna ülekande vastavalt eelarvele. Samuti maksan ma igakuiselt meie põhikontolt ka kõik (peamiselt majaga) seotud püsikulud – eluasemelaen, elekter jne. Iga kuu lõpus panen ma oma rahafaili kirja kui palju meil täpselt erinevates kategooriates raha kulus. Säästmise ja investeerimisega tegelen ma eelkõige läbi oma ettevõtete.
Küsige 1. kursuse tudengilt, mida ta teeks, kui võidaks loteriiga 20 000 eurot. Võin kihla vedada, et edetabeli tipus trooniks uue uhke auto ostmine. Southwesternis töötades puutusin ma kokku paljude tudengitega ja sain näha nende rahalisi eesmärke suveks. Väga sageli oli selleks üle keskmise kallis auto. Ma ei hakka siinkohal rääkima auto plussidest ja miinustest, kuid oluline on teadvustada, et auto-ost ei ole investeering ja see Sind kunagi rikkaks ei tee.
Ma ise suutsin kuus aastat ülikoolis käia jala, trolli ja bussiga. Vahel oli see tüütu, vahel külmaga oli bussi oodata ka ebameeldiv, aga see oli tehtav. Lisaks käisin ma häälega paar korda kuus Tartus vanematel külas. Tagantjärele on raske arvutada, kui palju raha ma sellega kokku hoidsin, aga üks on kindel – 50 % klubis on oluliselt lihtsam olla ilma autota! Eriti kui arvestada, et Tallinnas tundub olevat ühistranspordi pileti hind pöördvõrdeliselt seotud aukude rohkusega tänavatel. Ilmselt oleks ma ise veelgi kauem autota hakkama saanud, aga mu tulevane abikaasa „vajas” autot, et tööl käia. Hambaid krigistades ostsime auto, millel olid väntadega aknaavajad, puudus konditsioneer ja tagumised kõlarid. Aga sõiduk oli peaaegu uus, töökindel ja maksis umbes 160 000 krooni. Ma usun, et auto puhul on heaks põhimõtteks teha ost alles siis, kui Sul on võimalik kogu summa kohe välja maksta. Teine hea reegel pärineb USA finantsnõustajalt Dave Ramsey-lt (temast tuleb pikemalt juttu võlgade maksmise peatükis). Kõik Sinu autod, mootorrattad, paadid ja muud liikumisvahendid ei tohiks kokku maksta rohkem kui 50 protsenti Sinu aasta sissetulekust (sissetuleku all mõtleme nii aktiivset palgatulu kui ka passiivseid tulusid investeeringutelt). Seega, kui Su aastane teenistus on 12 000 eurot, siis ei tohiks Sa kuidagi lubada endale 20 000 eurot maksvat uut autot. Ja luksusautode (sinna hulka kuuluvad kõik sportautod jms)