Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
tekib siis ilmselt huvi investeerimise vastu, sest on, mida investeerida.
Ma ise tegin otsuse investeerida alati vähemalt 50 % oma sissetulekust pärast teist ülikooliaastat, kui veetsin esimest korda suve USA-s raamatuid müües. Õnneks teenisin ma suvega päris korralikult (puhaskasum oli üle 8 000 dollari) ja minu kulud tudengina olid minimaalsed. Seetõttu polnud 50 protsendi investeerimine mulle kuigi raske. Hiljem, kui elamiskulud kasvasid, sundis see mind ka sissetulekuid suurendama. Tegelikult oli olukord isegi vastupidine – igal aastal planeerisin oma sissetulekud ja kulutasin siis täpselt nii palju kui pool teenistusest lubas.
Mida hiljem Sa 50 protsendi klubiga liituda tahad, seda raskem see on. Kui oled pereinimene ja Sul on kaelas laenud ja liisingud, siis on see peaaegu võimatu (tegelikult siiski mitte – alati võid oma auto müüa ja kasutada ühistransporti ning kolida näiteks odavamale elamispinnale). Kui Sa aga õpetad last taskuraha kasutama, siis on see täiesti valutu protsess. Sõltumata vanusest ja olukorrast soovitan siiski kaaluda meie eksklusiivse klubiga liitumist. Nagu juba öeldud, on see väga-väga raske, aga mul on ka häid uudiseid. Hoolimata sellest, kui palju Sinu puhul see 50 % tuludest oleks, KEEGI suudab sellega hakkama saada! Ja kui osa inimesi sellega hakkama saavad, siis miks mitte ka SINA? Oletame, et teenid iga kuu 1000 eurot. Et 50 % klubiga liituda, peaksid suutma ära elada 500 euroga kuus. Tundub võimatu? Aga uuri oma tutvusringkonnast, kas seal on kedagi, kes saab sellise summaga hakkama. Võin kihla vedada, et on! Nii et kui tahtmist on ja eesmärk – rahaline vabadus – on piisavalt tugev, siis on kõik võimalik. Teine hea uudis on see, et iga kuu ja aastaga, mis Sa klubis oled, läheb säästmine lihtsamaks! Ja ühel hetkel oled oma uue investeerimisplaaniga nii harjunud, et see tundub lausa iseenesestmõistetav. Ja siis läheb elu ägedaks!
Võrdleme rikkaks saamist 10 % investeerimise ja 50 % klubi puhul. Oletame, et Sa teenid 1000 eurot kuus kätte. Kui Sa säästaksid ja investeeriksid 10 % oma sissetulekust, suudaksid iga kuu panna kõrvale 100 eurot (1200 eurot aastas) ja Sinu elamiskulud oleksid 900 eurot kuus (10 800 eurot aastas). Oletame, et teenid oma investeeringu pealt 10 % passiivset tootlust ehk siis elamiskulude katteks oleks Sul vaja omada varasid 108 000 euro eest (sellest teenitav passiivne tulu oleks siis 10 800 eurot). Kui kaua oleks vaja säästa 100 eurot kuus, et koguda kokku 108 000 eurot? Kui me koguksime raha lihtsalt madratsi alla, siis läheks aega 1080 kuud ehk 90 aastat. Õnneks teenib juba kogutud raha meile omakorda intressi ja nii läheks 10 % tootluse puhul aega „kõigest” 26 aastat. Mis aga juhtuks kui Sa oleksid 50 % klubi liige?
Tuhandest eurost säästaksid Sa 500 (6000 eurot aastas) ja kulutaksid samuti 500 (6000 eurot aastas). Elamiskulude katteks oleks Sul 10 % tootluse puhul vaja varasid 60 000 eurot. Raha madratsi alla kogudes läheks Sul selleks aega 10 aastat. Teenides aga 10 % intressi, oleksid Sa rahaliselt vaba juba veidi enam kui 7 aastaga. 26 aastaga oleksid Sa kogunud 655 000 eurot ja teeniksid 10 % tootluse puhul passiivset sissetulekut peaaegu 5500 eurot kuus…
Tegelikus elus on muutujaid muidugi rohkem – suurenevad nii kaupade hinnad kui ka palganumbrid ja ka 10 % tootlust on pidevalt saada keeruline (raamatu 3. osas räägime sellest lähemalt). Aga ma loodan, et antud näide pani Sind veidi tõsisemalt mõtlema, kas 10 % säästmine on ikka piisav, et oma eluajal rikkaks saada…
Nii naljakas kui see ka pole, siis esimest korda tajusin ma liitintressi maagiat üht telefonimängu mängides. Ma olin sellest varem kordi ja kordi kuulnud, nii koolipingis, loengutes kui ka lugenud raamatutest, aga esimest korda KOGESIN ma liitintressi imepärast mõju kollide tapmise mängu mängides. Asi ise oli lihtne – tuli ehitada kaitsetorne kollide vastu ja iga kolli tapmise eest sai veidi kulda. Mis aga mängu eriliseks tegi, oli see, et iga taseme lõpus sai olemasoleva kulla pealt intressi. Ja seda intressi oli võimalik kasvatada kuni 15 protsendini välja. Nii et igal tasemel, kui kollid tapetud, tuli teha otsus, kas osta uusi torne või lasta kullal teenida intressi. Üsna kiirelt sai mulle selgeks võitev taktika – alguses tuli oma kulutustega olla väga-väga tagasihoidlik, et kullakogust kasvatada. Ühel hetkel hakkas iga taseme lõpus tulema juba niipalju kulda intressidest, et sellest piisas uute tornide ostmiseks. Ja kui ikkagi edasi koonerdasid, siis mingil hetkel läks olukord lausa jaburaks – taseme lõpus tuli intressidest niipalju kulda, et seda ei jõudnud enam kuidagi ära kulutada. Järgmisel tasemel tuli seda veel rohkem, siis veel rohkem jne.
Kuigi tegu oli jabura kollitapmismänguga, on see minu jaoks üks parimaid rikkaks saamise mudeleid. Algul tuleb elada kõvasti alla oma võimete, suunates kõik raha intressi (passiivset sissetulekut) teenima. Ühel hetkel katab intress Sinu vajalikud kulutused (oled saavutanud esmase rikkuse). Kui jätkad tagasihoidlikku kulutamist, siis hakkab peagi laekuma rohkem raha, kui Sa jõuad ära kulutada.
Kui kaua läheks Sinu praeguse hetke säästumääraga aega, et saavutada rahaline vabadus (arvestades 10 % tootlust)?
Sissetulek eelmisel aastal:
Kui palju kulutasid ära:
Kulutused korda 10:
Eelmise aasta sääst:
Mitu aastat tuleb rikkaks saamiseks koguda? (kulutused korda 10 jagada aasta säästuga)
Kui kiiresti saaksid rahaliselt vabaks kui liituksid 50 % klubiga?
Sissetulek eelmisel aastal:
Kui palju kulutasid ära:
Kulutused korda 10:
Sääst 50 % sissetulekust:
Mitu aastat tuleb rikkaks saamiseks koguda? (kulutused korda 10 jagada aasta säästuga)
KUIDAS ROHKEM SÄÄSTA JA VÄHEM KULUTADA?
2013. aasta, juulikuu, Viru raba. Kell on üheksa õhtul ja päike hakkab vaikselt loojuma. Kõnnime koos abikaasa ja pojaga rabas ja surgime matkatokkidega laukaid. Rabatee kõrval sinetab mustikatest ja meil kõigil on hambad neist sinised. Kusagil huikab kurg, õhtu on mahe ja suviselt soe. Enne koju sõitmist hüppan sisse tumedasse laukajärve ja mängin pojale sookolli, puhudes vee alt mulle. Elu on ilus ja muretu!
Sattusin 2013. aasta suvel juhuslikult lugema ühte inglisekeelset blogi rahalisest vabadusest. Blogipidajaks on „Härra Rahavunts” (ing. k. „Mr Moneymustache” – www.mrmoneymustache.com). Tegemist on Colorados elava mehega, kes 30-aastaselt rahaliselt vabaks saades otsustas koos abikaasaga tööl käimisest loobuda ja keskenduda oma poja kasvatamisele, hobidele ja blogipidamisele. Tundsin teatavat hingesugulust ja lugesin tema blogi põhjalikult läbi. Selgus, et tegemist ei olnud ei eduka ettevõtja ega loteriivõitjaga – härra Rahavunts oli lihtsalt oma esimesest palgast alates säästnud vähemalt 70 %. Kolmekümnendaks eluaastaks oli tal investeerimiskapitali piisavalt, et umbes 4 % tootluse juures oma elustiili püsivalt säilitada. Asja teeb põnevaks aga see, et Rahavuntsi perekond on suutnud viia oma aastased elamiskulud väiksemaks kui 30 000 dollarit (Eesti mõistes on see umbes nagu 10 000 eurot aastas). Tema blogi lugedes hakkasin ma mõtlema, et tõesti, õnnelikuks ja heaks eluks ei pea väga suures ulatuses raha kulutama. Pigem teeb õnnelikuks vaba aeg lähedastega ja MURETUS raha pärast – teadmine, et vajadusel on Sul piisavalt rahalist puhvrit, et alati hakkama saada. Eelpool mainitud õhtu rabas oli üks suve toredamaid, maksma ei pidanud me selle eest aga midagi. Mõtle ise oma õnnelikumate hetkede peale. Suure tõenäosusega olid need seotud Sinu jaoks lähedaste inimestega midagi koos tehes. Hea mõte on panna kirja õnnelikuks tegevad tegevused, mis tegelikult maksavad kas vähe või üldse mitte midagi. Näiteks olen avastanud, ma naudin oma perega looduses matkamist palju enam kui suures lõbustuspargis käimist. Või rattamaratonil osalemist rohkem kui uhkete autodega kihutamist. Või omal käel seljakotiga rändamist rohkem kui pakettreise… jne… jne…
Sarnaselt Rahavuntsile olen ma pärast rahalise vabaduse saavutamist avastanud, et sageli on lihtsam õnnelik olla hoopis siis kui raha ei kulutagi. Ja ei kuluta mitte sellepärast, et raha ei ole, vaid selle pärast, et ma EI VAJA antud kulutust ja ma tean, et see mind tegelikult õnnelikuks ei tee (rääkimata looduse säästmisest ja väiksemast ökoloogilisest jalajäljest, mida Rahavunts samuti ohtralt rõhutab). Meedias on küllalt näiteid rikastest Hollywoodi kuulsustest, kes hoolimata uhkest elustiilist on depressioonis ja pole eluga rahul. Tarbimine