Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
õnnelikuks tegevatest tegevustest, mis suurt raha ei nõua:
1. Looduses matkamine
2. Marjade korjamine
3. Rattaga metsas sõitmine
4. Osalemine (ratta)maratonidel
5. Meres ujumas käimine
6. Lauamängude mängimine
7. Saunas käimine
8. Joonistamine
9. Lugemine (saab kasutada raamatukogu)
10. …
11. …
12. …
13. …
14. …
15. …
16. …
17. …
18. …
19. …
20. …
Kui mõtteviis on õige ja me säästame raha vabaduse saavutamiseks, mitte selleks, et rohkem ja rohkem tarbida, on säästmine lihtsam. Piisab, kui kasutada „Esmalt maksa endale!” süsteemi ja investeerida pikaajaliselt vähemalt 10 %. Isegi kui Sa ülejäänud raha lihtsalt laiaks lööksid, oleksid ikkagi ilmselt rikkaima 10 % hulgas, sest enamik inimesi ei vaevu raha regulaarselt säästma.
Oletame aga, et tahad jõuda tasemele, kus saaksid 15 % oma tuludest investeerida III pensionisambasse ja lisaks sellele veel 10 % rikkakssaamise fondi. Või võtad eesmärgiks tõelise väljakutse: liituda 50 protsendi klubiga. Kuidas ikkagi vähendada oma kulutusi selliselt, et see ei avaldaks olulist mõju elustandardile?
Esimene samm peaks Sul selleks hetkeks juba seljataga olema. Jah, ma pean endiselt silmas ebameeldivat harjutust, kus kuu aja jooksul tuli kõik oma kulutused kirja panna. Kui Sa seda veel teinud ei ole, siis see ongi esimene samm. Me ei saa vähendada kulusid, kui me ei tea, mille peale raha kulub!
Oma suvetöö käigus õppisin ma ühte väga olulist põhimõtet, mida on kasutanud ilmselt kõik inimesed, kes midagi olulist on saavutanud. Suur edu koosneb väikestest. Maratoni joostakse üks samm korraga ja elevanti süüakse tükikaupa. Näiteks oli meil suvise müügitöö juures eesmärk tutvustada kolme kuu jooksul raamatuid enam kui 2000 perekonnale. Päris suur number, kas pole? Selle suure ja hirmutava eesmärgi jagasime aga 180 demonstratsiooniks nädalas ja sealt omakorda 30 demonstratsiooniks päevas (töötasime 6 päeva nädalas). Tööpäev jagunes omakorda kuueks 2-tunniseks perioodiks, kus igaühes tuli teha 5 demonstratsiooni. Igal ajahetkel oli müügimehe eesmärk teha järgmise 2 tunni jooksul 5 demo. See tundus palju jõukohasem ülesanne kui 2000 demonstratsiooni suvega! Sama põhimõte aitab meid ka säästmise juures. Oletame, et Sinu kulutused on tavaliselt 1200 eurot kuus ja Sa elad palgapäevast palgapäevani. Sellisel juhul oleks Sul 25 % säästumäära saavutamiseks vaja säästa 300 eurot kuus. Kuidas seda teha?
300 eurot kuus teeb keskmiselt 10 eurot päevas. Seega on meie eesmärk iga päev kulutada 10 eurot vähem kui me harjunud oleme. See tundub palju jõukohasem kui säästa 300 eurot kuus! Võta homme hommikul, kui kodust lahkud, kaasa väike märkmik ja pane kirja kõik kulutused, mis Sa selle päeva jooksul teed. Ei viitsi? Aga kui vastutasuks saad võimaluse minna 10 aastat varem pensionile? Tee proovi, ma usun, et Sa õpid oma harjumuste kohta nii mõndagi. Korda ülesannet ühe nädala jooksul ja pane oma kulutused kategooriate kaupa kirja. Enamikul nooremapoolsetest inimestest on üheks suurimaks kuluartikliks ilmselt väljas söömine ja meelelahutus („kas tõesti ma kulutan selle peale niipalju raha???” imestavad nad.) Juhul kui neis valdkondades midagi väga silmatorkavat ja karjuvat välja ei paista, siis on suure tõenäosusega parimaks kulutuste vähendamise kategooriaks igapäevased sisseostud (toit, majapidamistarbed).
Ilmselt avastad ka, et päris palju raha kulub väikeste mõttetute ostude peale, mida teed lihtsalt harjumusest. Meie esmane võimalus kulutusi vähendada on proovida lahti saada sellistest väikestest, aga pidevatest kuludest. Oletame näiteks, et Sul on harjumus lõuna ajal võtta kohvikus tass kohvi (2 €) ja väike tordilõik (2,50 €). Kui jätta see rituaal ära ja selle asemel osta tops kohvi kaasa (1 €), oledki juba kolmandiku vajalikust päevasäästust kätte saanud (ja ilmselt on ka lihtsam hoida oma kehakaalu!) Kui osta töö juurde pakk kohvi valmis, saaks kokku hoida peaaegu pool vajalikust rahast. Ja selliseid väikseid asju on kindlasti veelgi!
Kui jutt juba harjumustele läks, siis tuleks kindlasti ära mainida ka kaks pahet, mida vältides saad nii parema tervise kui ka rahalise olukorra. Jah, jutt käib alkoholist ja tubakast. Sattusin ühel pühapäeva õhtul Tallinnas Säästumarketis seisma päris pikka järjekorda. Minu ees oli 7-8 inimest, kellel eranditult kõigil oli ostukorvis kas pudel viina või vähemalt kolm pudelit kanget õlut. Iga teine neist küsis kassapidaja käest ka paki suitsu. Ma küll oletan, et käesolev raamat nendeni ei jõua, kuid tahaksin siiski mainida, et paljud vaesed inimesed kulutavad suure osa oma rahast suitsule ja alkoholile. Jättes terviseprobleemid kõrvale, on irooniline see, et antud tooted on riigi poolt kõige kõrgemalt maksustatud ja nii peavad just vaesemad inimesed sageli riigi maksud kinni maksma. Varasemalt oli juttu sellest, et pakk suitsu päevas koos 5 % aastase hinnatõusuga läheb Sulle 30 aasta jooksul maksma enam kui 330 000 eurot (eeldades 10 % aastatootlust). Ehk peaks suitsupakile lisaks tervise kohta käivale hoiatusele kirjutama ka, et suitsetamine võtab Sinu vaevaga teenitud raha ja annab selle riigile või „suitsetamine kahjustab raskelt Sinu ja Sind ümbritsevate inimeste finantstervist”. Alkoholiga on lood veelgi hullemad. Mäletan enda tudengiajast olukordi, kus ööklubis olles sai jookidele kulutatud samapalju raha kui mul kuu aja peale söömiseks kulus. Usun, et keskmine eestlane võiks säästmist alustada just alkoholist ja tubakast loobumisega, suunates kõik alles hoitud raha oma rikkaksaamise kontole. Inimesed oleksid õnnelikumad, rahvas oleks tervem ja surnuksjoonud vanemate lapsed jääksid olemata. Nii, et kui Sa praegu oled suitsu- või alkoholiori, siis loobu sellest! Kui Sa nende pahedega pole kokku puutunud, siis võid endale õlale patsutada ja jätka samas vaimus!
PS. Kui Sul pole piisavalt iseloomu, et pahedest niisama loobuda, siis katseta šokiteraapiat! Minu vanaisa tabas mind väiksena puukuuris naabripoistega suitsetamas ja viis mu nattipidi pliidi ette, andis paki Priimat kätte ja käskis terve paki järjest ära suitsetada. Korraga oli kogu põnevus ja romantika suitsetamisest kadunud ja pärast teist või kolmandat suitsu läks mul süda nii pahaks, et rohkem enam suitsetada ei suutnud. Sellest ajast saadik pole mul enam kordagi isu sigarettide järele tekkinud! Ilmselt saab samasugust teraapiat kasutada ka alkoholi või ülesöömise puhul.
Üks parim viis vähem raha kulutada on limiteerida sisseostude tegemise arvu. On ju loogiline, et mida sagedamini me oma rahakoti taskust välja võtame, seda rohkem ka raha kulutame. Mõned head aastad tagasi panin tähele naljakat asjaolu – polnud vahet, kas ma käisin poes kolm või kümme korda nädalas – arve oli ikka kusagil 100 krooni juures. Peagi tõusis arve 200 krooni juurde ja eurode tulekul kusagile 30 euro juurde, kuid põhimõte jäi samaks. Isegi kui ma läksin ostma vaid leiba ja piima, sattus ostukorvi ka palju muud kaupa – sageli näiteks mõnest käimasolevast sooduspakkumisest. Pane tähele, kui suur on tavaline ostusumma Sinu puhul, ja pea meeles, et iga kord, kui jätad poes käimata, on Sul võimalus see summa kõrvale panna (lisaks säästad ka väiksema bensiinikulu pealt ja ilmselt sööd vähem ning tervislikumalt).
Kindlasti aitab kulutuste vähendamisele kaasa ka arusaam, et asjad ei tee õnnelikuks ja meie väärtus ei sõltu meie asjadest. Paljud inimesed ostavad asju just selleks, et tunda ennast väärtuslikuna või pidada sammu oma naabriga. USA-s oli see eriti populaarne – inimestel olid garaažid täis kõiksugu nodi, mida nad kunagi kasutanud ei ole. Vähe sellest, paljudel peredel oli lisaks veel renditud pisiladu, sest ka garaaži ei mahtunud asjad enam ära. Mõtle asjade üle, mida oled viimase kuu või kahe jooksul ostnud – kui paljud nendest on sellised, mille üle Sa ka praegu tõeliselt õnnelik oled? Ja kui palju on asju, mida oli küll tore osta, aga mida Sa hiljem enam ei kasutanud või ei vajanud? Kolm lihtsat nippi, mis aitavad selliseid kulutusi vältida.
1. Proovi kõigepealt kasutada kellegi teise asju, enne kui midagi sarnast endale