Rikkaks saamise õpik. Jaak Roosaare
– kuni rentisin selle endale Las Vegases üheks päevaks. Mustang oli igati tore auto, kuid kas see toredus oleks väärt 25 000 eurot? Pigem mitte. Pärast päeva autoroolis oli Mustangi erilisus minu jaoks kadunud.
2. Enne vähegi suuremat sisseostu võta vähemalt üks õhtu aega, et selle üle järele mõelda. Paha ei tee ka interneti hinnavõrdlus ja foorumite lugemine vastava toote kohta. Tuleks vältida hetkeemotsioonide ajel tehtavaid oste – enamasti on nende tulevik kusagil kapinurgas! Näiteks ostsin ma endale USA suures elektroonikapoes Best Buy ringi jalutades tahvelarvuti, sest see tundus väga äge. Alles hiljem hakkasin mõtlema, kas mul seda ka tegelikult vaja on või kuna ma seda kasutaksin.
3. USA investor ja miljardär Jim Rogers on öelnud, et alati tasub osta pigem vähem aga kvaliteetsemat kaupa. Rõõm tõelisest kvaliteedist kaalub enamasti üles kallima hinna. Ja sageli läheb odavam asi kohe katki või on ebamugav kasutada, nii et lõpuks tuleb ikkagi kallim asi osta ja rohkem raha välja käia. Mulle endale meenub õuebatuudi ost, kui me alguses otsustasime kõige odavama, „säästubatuudi” kasuks. Rõõm odavast hinnast oli aga üürike, sest torud läksid peagi kõveraks ja hüppamine oli lapsele ohtlik. Kuu aega hiljem ostsime ikkagi kallima mudeli ja kokkuvõttes läks raha rohkem, kui oleks kulunud siis, kui oleksime kohe eelistanud kvaliteetset toodet. Sama olukord juhtus hiljuti uut panni ostes – hoidsin esialgu kümme eurot kokku, kuid lõpuks tuli osta kaks panni – üks oli odav ja teine hea.
Kui ikkagi otsustad midagi suuremat osta, siis tasuks proovida hinda madalamaks kaubelda. Kas usud, et isegi tavalistes kaubanduskeskustes on võimalik tooteid saada 5-15 % odavamalt kui hinnasildil kirjas! Saladus on lihtne – paljudel müüjatel on võimalus ostjatele hinnasoodustusi teha, kui ostja seda küsib. Enamik meist aga lihtsalt ei küsi. Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda kui küsid hinnasoodustust? Ilmselt see, et hind jääb samaks. Seega, miks mitte proovida? Paar väikest soovitust.
1. Maksa sularahas. Vajadusel võid müüjale meelde tuletada, et kaardiga makstes peab pood Sinu ostu pealt umbes 2–3 % pangale loovutama.
2. Küsi hinda ja pärast hinnapakkumist ütle müüjale: „Mis oleks kõige parem hind, mis te mulle teha saaksite?”
3. Kui oled kusagil näinud või on Sinu sõber sama asja kusagilt odavamalt ostnud, tasub seda müüjale kindlasti viisakalt mainida.
Kui Sul on probleeme distsipliiniga ja raha kipub enne kuu lõppu otsa saama, siis on üheks võimaluseks kasutada päevaraha süsteemi. Selleks tuleks teha enda jaoks järgmised arvutused.
1. Kirjuta välja oma pere igakuine neto sissetulek – oletame, et 2000 eurot.
2. Arvuta välja oma säästu eesmärk („Esmalt maksa endale!”) – oletame et 25 % ehk 500 eurot.
3. Lahuta ülejäänust oma igakuised püsikulud (telefoniarve, eluasemelaenu maksed ja kommunaalkulud, kaabel TV ja internet, autoliising ja ülalpidamiskulud jne) – oletame, et see kõik kokku teeb 700 eurot.
4. Arvuta välja kui palju jääb järele igapäevasteks kulutusteks – antud juhul siis 800 eurot ehk 26,70 € päevas.
5. Võta iga päeva hommikul või eelmise päeva õhtul pangaautomaadist välja 25 eurot ja kuluta see päeva jooksul ära. Kui raha jääb üle, siis saab järgmisel päeval rohkem kulutada.
6. Kui on vaja teha mingi ootamatu kulutus, mis on suurem kui 25 eurot, siis tuleks seda võimaluse korral mitme päeva peale hajutada või ette-kulutatud raha vähemalt kuu lõpuks „tagasi maksta” (ehk siis hiljem kulutada vähem kui 25 eurot päevas).
Sisuliselt on siin tegemist süsteemiga, mis aitab „Esmalt maksa endale!” süsteemi niimoodi ellu viia, et Sul nädal enne palgapäeva hambad varnas ei oleks. Sarnast süsteemi on hea kasutada ka näiteks nädala kaupa – sellisel juhul kannad oma kulutamisarvele igal esmaspäeval nädala jagu raha ja pead sellega hakkama saama. Kuidas oma päevaraha suurendada?
Selleks on kolm võimalust:
1. Tuleb rohkem teenida ehk sissetulekuid suurendada.
2. Tuleb vähendada oma püsikulusid.
3. Vähendada päevade arvu kuus (praktikas tuleks siis elada mõned päevad nii, et raha ei kulu üldse või üksnes minimaalselt).
Sellest, kuidas sissetulekuid suurendada, räägime järgmises peatükis. Järgnevalt aga vaatame, kuidas vähendada oma püsikulusid.
1. Pane oma püsikulud paberile kirja ühe kuu lõikes (kui võimalik, liida kokku mitme kuu, näiteks aasta, arved ja jaga kuude arvuga) üksikute artiklitena, näiteks telefon, mobiiltelefon, laenumakse, liising, kommunaalkulud jne.
2. Reasta kuluartiklid tähtsuse järjekorras – alusta kõige olulisemast ja liigu vähem olulisemate suunas.
3. Küsi endalt, kas on mingeid kuluartikleid, ilma milleta saaks ka hakkama, ilma et elatustase oluliselt langeks? Heaks näiteks on tavatelefon või kaabel TV premium programm. Kui palju me neid teenuseid tegelikkuses kasutame?
4. Vaata, kas on mingeid võimalusi osasid kulutusi vähendada, näiteks valida endale soodsam kõnepakett mobiiltelefoni jaoks.
Püsikulusid võib võrrelda parasiitidega, mis on ennast Sinu külge imenud ja toituvad nüüd Su sissetulekutest. Iga püsikulu on sisuliselt miinusmärgiga passiivne sissetulek. Pea meeles, et iga euro, mille võrra Sa suudad mõistlikkuse piires oma püsikulusid vähendada, viib sind lähemale rahalisele vabadusele.
Oletame, et otsustad lõpetada kaabel TV premium programmi tellimise ja vähendad sellega oma igakuiseid püsikulusid 10 euro võrra. Tundub, et täiesti tähtsusetu asi, kuid kas tead, kui palju on Sul vaja rikkust, et teenida seesama 10 eurot kuus passiivse intressina? Oletades, et me teenime intressi 2 % aastas, on vaja 6000 eurot! Seega, kui suudad vähendada oma igakuiseid kulutusi 100 euro võrra, on see sama hea, kui 60 000 eurot pangahoiusel!
Tegelikult on just suured püsikulud peamine põhjus, miks enamik inimesi ei saa kunagi rahaliselt vabaks. Kas tead, kui paljud inimesed teenivad oma elu jooksul 100 000 eurot? Kui eeldada, et inimene töötab keskmiselt 45 aastat oma elust (näiteks vanuses 20–65), siis oleks vaja 100 000 euro teenimiseks kuupalka „tervelt” 185 eurot. Tead Sa kedagi, kes teenib kuus vähem kui 200 eurot? Olgu, ma juba kuulen vastuväiteid, et 100 000 eurot pole mingi rikkus. Kuidas oleks aga lood miljoni euroga? Sellisel juhul peaks inimese sissetulek kuus olema 1847 eurot. Tead Sa kedagi, kes niipalju teenib? Arvata võib!
Veelgi põnevamaks muutub see arvutuskäik aga siis, kui me võtame arvesse ka palga kasvu. Oletame, et reaalpalk kasvab keskmiselt 5 % aastas (mitte väga ebareaalne, arvestades, et me liigume aastate jooksul karjääriredelil ülespoole) ja meie 20-aastane Juhan alustab tööd 1000-eurose palgaga. Kui palju teenib Juhan elu jooksul? Vastus võib tunduda päris muljet avaldavana – Juhan teenib oma 45-aastase tööstaaži jooksul kokku enam kui 1,9 miljonit eurot. Ja ometi ei saa enamik juhaneid kunagi rahaliselt vabaks, vaid muretsevad kogu oma elu, kuidas rahaliselt ots-otsaga kokku tulla. Seega ei ole rahateenimine enamikele inimestele peamiseks probleemiks. Põhiline on see, et paraku jääb teenitud rahast inimestele endile alles õige vähe.
Nüüdseks peaks Sul olema päris hea pilt silme ees, kuidas oma sissetulek enda kontrolli alla võtta ja kulutusi paremini planeerida. Teema lõpetuseks pakuks välja mõned lihtsad põhimõtted ja abivahendid, mida ma ise koos oma perega olen rahaasjade haldamiseks kasutanud.
Esimene põhimõte on see, et Sul peaks olema ülevaade oma rahaasjadest ja vähemalt korra kuus tuleks sellele pilk peale heita. Paha ei tee ka väike analüüs, kas liikusid kuu jooksul rahalisele vabadusele lähemale või hoopis kaugemale. Millist süsteemi kasutada? Valik on tohutu – alustades paberkaustikust ja lõpetades nutitelefonidele mõeldud app-idega. Kuigi saadaval on mitmeid spetsiaalselt eraisiku rahaasjade halduse jaoks mõeldud arvutiprogramme (Quicken, Money) ja veebipõhiseid teenuseid (Mint.com, http://minuraha.ee/minu-raha/ ja paljud teised), on minu meelest universaalseim abiline lihtne tabelarvutusprogramm (näiteks Excel). See võimaldab luua endale täpselt sellise süsteemi nagu ise soovid – ühe faili erinevatele lehtedele saab kokku korjata