Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?. Maria Semple

      KOMMENTAARID: Bee pakub puhast rõõmu. Tema õpihimu on nakkav, nagu ka tema südamlikkus ja huumorimeel. Bee ei pelga esitada küsimusi. Tema eesmärk on mõista iga teemat sügavuti, mitte lihtsalt head hinnet saada. Teised õpilased paluvad Beelt õppetöös abi ja ta vastab alati viivitamatult naeratusega. Üksi töötades näitab Bee üles hämmastavat keskendumisvõimet; rühmatöös on ta vaikne ja enesekindel juht. Tähelepanuväärne on ka see, et Bee mängib jätkuvalt meisterlikult flööti. Möödunud on vaid kolmandik aastat, aga juba praegu on mul kahju, et Bee lõpetab Galeri tänava kooli ja suundub laia maailma. Kuulsin, et ta tahab astuda mõnda idaranniku erainternaatkooli. Kadestan õpetajaid, kes Beega esimest korda kohtuvad ja avastavad, milline võluv neiu ta on.

      Õhtusöögi ajal kannatasin ära empsi ja papsi heietused: „Me oleme sinu üle nii uhked” ja „Ta on ikka tõeliselt tark laps”, kuni tekkis hetkeline vaikus.

      „Te ju teate, mida see tähendab,” sõnasin ma. „Millist suurt asja.”

      Emps ja paps kergitasid teineteisele kulmu.

      „Te ei mäleta?” küsisin mina. „Kui ma Galeri kooli läksin, ütlesite, et kui mul on terve aeg laitmatud hinded, võin lõpukingiks soovida ükskõik mida.”

      „Mäletan küll,” ütles emps. „Ma ei jõudnud su ponijuttu enam kuulata.”

      „Seda tahtsin ma väiksena,” ütlesin mina. „Nüüd tahan ma midagi muud. Kas teid ei huvita, mis see on?”

      „Ma ei teagi,” ütles paps. „Kas huvitab?”

      „Koguperereisi Antarktikasse!” Tõin lagedale reklaamtrükise, millel olin istunud. See oli seiklusreisifirmalt, kes korraldab huvireise eksootilistesse paikadesse. Avasin selle Antarktika lehelt ja andsin üle laua edasi. „Kui me lähme, peaks seda tegema jõulude paiku.”

      „Selle aasta jõulude?” küsis emps. „Kuu aja pärast?” Ta tõusis ja toppis tühjad plastnõud kottidesse, millega tellitud toit kohale oli toodud.

      Paps süvenes juba trükisesse. „Siis on seal suvi,” sõnas ta. „Ainult siis saabki minna.”

      „Ponid on ju nii nunnud.” Emps sidus kotid sangadest kinni.

      „Mida sa räägid?” Paps vaatas empsi poole.

      „Kas praegu pole mitte ebasobiv aeg, sest sul on palju tööd?” küsis emps.

      „Me just õpime Antarktikat,” ütlesin mina. „Lugesin kõik maadeuurijate päevikud läbi ja teen varsti Shackletonist ettekande.” Hakkasin toolil nihelema. „Ma ei suuda uskuda. Kumbki teist ei ütle ei.”

      „Ma ootasin, et sina ütleksid midagi,” ütles paps empsile. „Sa ju vihkad reisimist.”

      „Ma ootasin, et sina ütleksid midagi,” vastas emps. „Sa pead ju tööd tegema.”

      „Issand jumal, te olete nõus!” Ma kargasin toolilt püsti. „Te olete nõus!” Mu rõõm oli nii nakkav, et Jäätis ärkas üles ja hakkas haukudes ümber köögilaua võiduringe tegema.

      „Kas me oleme nõus?” küsis paps empsilt üle plastnõude ragina, kui emps neid prügikasti surus.

      „Jah, me oleme nõus,” vastas too.

      Kellelt: Bernadette Fox

      Kellele: Manjula Kapoor

      Tere, Manjula!

      Juhtunud on midagi ootamatut ja mul oleks hea meel, kui saaksid teha lisatunde. Mis minusse puutub, oled oma katseajal päästnud mu elu. Loodetavasti oled ise ka rahul. Kui nii, siis anna palun kiiresti teada, sest mul oleks ühe suurprojekti jaoks su hindumaagiat tarvis.

      Okei, ma lõpetan keerutamise.

      Sa tead, et mul on tütar Bee. (Tema on see, kelle jaoks sa seda ravimit tellid ja vapralt kindlustusfirmaga võitled.) Kuuldavasti lubasime talle abikaasaga, et ta saab ükskõik mida, kui lõpetab põhikooli puhaste viitega. Nüüd on see käes – mitte küll viied, vaid R-id, sest Galeri kool on üks neist liberaalsetest hinded-kahjustavad-enesehinnangut-tüüpi koolidest (loodetavasti teil Indias neid pole) – ja mida meie Bee tahab? Terve perega Antarktikasse sõita!

      Mul on miljon põhjust, miks ma ei taha Antarktikasse minna, ja peamine on see, et peaksin selleks kodust lahkuma. Ilmselt oled nüüdseks aru saanud, et mulle eriti ei meeldi seda teha. Aga ma ei saa Beega vaielda. Ta on hea laps. Tal on rohkem iseloomu kui Elgie’l ja minul ja veel kümnel tüübil kokku. Pealegi proovib ta sügisest sisse saada erainternaatkooli, mis tal tänu mainitud viitele kindlasti õnnestub. Oih, R-idele! Nii et päris mage oleks mummukesele ära öelda.

      Antarktikasse pääseb ainult ristluslaevaga. Isegi kõige väiksemasse laeva mahub 150 reisijat, mis tähendab vangistust 149 teise inimesega, kes kõik ajavad mind erakordselt närvi oma tahumatuse, prügi, idiootlike küsimuste, lakkamatu hädaldamise, räigete söögisoovide, igava viisakusjutu ja kõige muuga. Veel hullem, nad võivad hakata minu vastu huvi tundma ja ootama minupoolset sõbralikkust. Paljas mõte sellest kutsub minus esile paanikahoo. Kerge sotsiaalne ärevus on ju täiesti normaalne, eks ole?

      Kui saadan sulle kogu info, kas sa oleksid nii armas ja tegeleksid kogu paberimajanduse, viisade, lennupiletite ja muuga, et meid kolme Seattle’ist valgele mandrile toimetada? Oleks sul selle jaoks aega?

      Palun nõustu!

      Bernadette

      Ahjaa, sul on juba krediitkaardinumbrid, et maksta lennupiletite, reisi ja muu pudi-padi eest. Sinu palgast rääkides: võta see otse minu isiklikult arvelt. Kui Elgie nägi Visa väljavõttest sinu eelmise kuu töötasu – ehkki summa polnud suur –, polnud ta vaimustuses mõttest, et palkasin virtuaalse abilise Indiast. Lubasin sinu teenetest loobuda. Nii et, Manjula, hoiame võimaluse korral oma romansi salajas.

      Kellelt: Manjula Kapoor

      Kellele: Bernadette Fox

      Lugupeetud proua Fox Aitan meeleldi korraldada teie perekonna Antarktikareisi. Manusest leiate lepingu, mille kohaselt töötan edaspidi täiskohaga. Palun lisage vastavasse lahtrisse panga marsruutimisnumber. Mul on hea meel teiega koostööd jätkata.

      Parimate soovidega Manjula

      Arve nr BFB39382

      Partner: Manjula Kapoor

      40 tundi nädalas: 0,75 USD/tund KOKKU: 30 USD

      Arve tasuda kättesaamisel täies ulatuses

      Kallid lapsevanemad

      Väga tore