Kuhu sa küll kadusid, Bernadette?. Maria Semple
Choate’i õppealajuhatajalt Hillary Loundesilt
Lugupeetud härra ja proua Branch
Soovin õnne Bee vastuvõtmise puhul Choate Rosemarysse. Teate paremini kui keegi teine, et Bee on eriline tüdruk. Koguni nii eriline, et minu soovituse kohaselt võiks ta kolmanda astme (üheksanda klassi) vahele jätta ja astuda kohe Choate Rosemary neljandale astmele (kümnendasse klassi).
Sel aastal võtab Choate Rosemary vastu ühe kümnest kandidaadist. Kõigil kandidaatidel on, nagu ka Beel, pea eranditult laitmatud tasemetestide tulemused ja ligemale kõrgeim võimalik keskmine hinne. Ilmselt imestate, kuidas meil õnnestub sumbata läbi selle sarnaste akadeemiliste tulemuste mere, kus ühe hinded ja soovitused on paremad kui teisel, ning valida välja õpilased, kellel läheks Choate Rosemarys tõeliselt hästi.
Alates 1990ndate lõpust on meie vastuvõtukomisjon teinud koostööd Yale’i ülikooli keskusega, kus uuritakse võimete, pädevuse ja asjatundlikkuse psühholoogiat, et hinnata karmilt kandidaatide nn pehmeid oskusi, mis on olulised internaatkooli akadeemiliste ja sotsiaalsete väljakutsetega kohanemiseks. Koostöö tulemusena on valminud Choate Rosemary unikaalne vastuvõtueksam: Choate’i enesehindamise test.
Just selle testiga eristuski Bee teistest. Uues edukusega seostuvas sõnavaras leidub kaks sõna, mida kasutame täiusliku õpilase iseloomustamiseks. Need kaks sõna on „südikus” ja „kaalukus”. Teie tütar sai mõlema puhul ebatavaliselt kõrge tulemuse.
Nagu me kõik teame, pole andeka lapse jaoks hullemat kui igavlemine. Seetõttu peaks Bee meie arvates tema enda huvides kohe neljandale astmele minema.
Õppemaks on 47 260 dollarit. Koha tagamiseks palume õppeleping tagasi saata ja 3. jaanuariks sissemakse tasuda.
Vestlen sellel teemal meeleldi pikemalt. Eelkõige aga – soovin tere tulemast Choate Rosemarysse!
Parimate soovidega Hillary Loundes
Kellelt: Bernadette Fox
Kellele: Manjula Kapoor
Kas kuuled mu hala Indiasse välja? Bee sai Choate’i sisse! Süüdistan tõsimeeli Elgie’t ja iseennast, et lõbustasime Beed lugudega oma internaatkooli-seiklustest. Elgie käis Exeteris, mina Choate’is. Nutikad kaasõpilased, Grateful Deadi kontserdid ja innovaatilised viisid vesipiibulõhna varjamiseks ühikatoas – kõik oli ju vahva? Aga eelkõige olen huvitatud sellest, et mu tütar pääseks Seattle’i rõõmutust provintslikkusest. Ja Bee ise tahab jubedalt minna. Nii et mul ei jää muud üle kui end kokku võtta ja mitte ainult endale mõelda.
Elgie kirjutab koolile kirja, et Bee ei peaks siiski klassi vahele jätma. Aga sind see ei puuduta. Palun maksa meie ühisarvelt õppemaksu sissemaks. Kas merehaiguse ravimi kohta on ka uudiseid? Mul on närv päris püsti.
Kirjutan hiljem pikemalt, pean kohe Beele kooli vastu minema ega leia koera üles.
„Kuule,” ütles emps kohe, kui autosse istusin, „meil on probleem. Jäätis ronis minu riidekappi, uks läks tema järel kinni ja ma ei saa seda enam lahti. Ta on seal vangis.”
Võib-olla kõlab veidralt, aga tegelikult pole seal midagi veidrat. Meie maja on vana. See nagiseb ja ägiseb päevad ja ööd, nagu üritaks mugavamat asendit leida, aga ei suuda, milles on päris kindlasti süüdi tohutud veekogused, mida maja iga vihmasajuga endasse imeb. Seda on varemgi juhtunud, et mõni uks ei lähe äkitselt lahti, sest maja on otsustanud end selle ümber sättida. Esimest korda aga osales selles ka Jäätis.
Kihutasime empsiga koju ja ma tormasin üles, karjudes: „Jäätis! Jäätis!” Empsi ja papsi magamistoas on terve rida riidekappidena kasutuses olevaid pihikambreid. Uksed on ümarad ja otsast teravad. Jäätis haukus teisel pool ust, mitte ei niutsunud hirmunult, vaid haukus mänglevalt. Uskuge mind, ta naeris meie üle.
Terve põrand oli tööriistu täis, lisaks mõned puitlauad, mis on meil alati käepärast, juhuks kui on tarvis presenti katusele kinnitada. Tõmbasin ukselinki, aga see ei andnud millimeetritki järele.
„Ma proovisin kõike,” ütles emps. „Lauad on täiesti mädad. Näed, kui kumer see tala on!” Ma tean, et emps putitas enne minu sündi maju, aga ta rääkis, nagu oleks ta täiesti teine inimene. Mulle see ei meeldinud. „Üritasin tungrauaga uksepiita tõsta,” ütles ta, „aga mul ei õnnestunud seda piisavalt kergitada.”
„Kas me ei võiks ust lihtsalt sisse lüüa?” küsisin mina.
„Uks käib väljapoole…” Emps vajus mõttesse ja tal tuli idee. „Sul on õigus. Peame selle lahti lööma, seestpoolt. Ronime mööda majaseina üles ja lähme aknast sisse.” Tõotas lõbus ettevõtmine tulla.
Jooksime trepist alla, tõime kuurist redeli ja lohistasime selle üle lirtsuva muru majaseina äärde. Emps lükkas redeli alla vineeritüki. „Okei,” ütles ta, „hoia kinni. Ma ronin üles.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.