Versace moemaja. Avaldamata lugu geeniusest, mõrvast ja püsimajäämisest. Deborah Ball
muuta. Kolm rida sekvoiamõõtu sambaid, mille roosa Candoglia marmor on vanusega hallikaskollaseks tõmbunud, muudavad interjööri veelgi ängistavamaks. Aga kogu oma sünguse juures esindab Duomo milanolaste linna nostalgilist südant. Katuse kohal kõrgub Madonnina – nelja meetri kõrgune kullatud Maarja kuju, Milano sümbol. Donatella nõudis, et tema vennale korraldataks ei midagi vähemat kui riiklikud matused – et selle Itaalia esindusliku ehitise südames pühitsetaks tema seksika, tavaväärtusi eirava, moodsa ja hävitava elustiiliga venna nii äkiliselt katkenud elu.
Kui Versace avalike suhete osakond palus linnapeal perekonna palve kardinalile edastada, hakkasid kirikuvõimud muretsema, kas missast ei plaanita korraldada geiparaadiga moeetendust mehele, kes oli avalikult kirikust lahti öelnud. Viimaks andis aga Duomo peapreester Angelo Mayo järele, nõustudes tõsiasjaga, et Duomo on ainus piisavalt suur ja uhke kirik, mis mahutaks matustele oodatud tähtsate külaliste hulga.
Versace moemaja korraldas Gianni matused nii, nagu oleks tegemist viimse detailini läbimõeldud moeetendusega, mida see tegelikult oligi. Kutsed saadeti laiali kõigile moemaja lemmikstaaridele, seejärel reserveeriti neile toad viie tärni hotellis Four Seasons, mis asus Versace peakorteri naabruses Via Montenapoleone linnaosa südames. Versace peakorteri kõige kõrgema, viienda korruse ateljees otsisid Gianni couture-õmblejannad välja moemaja lemmikkuulsuste andmed, kus olid kirjas nende üksikasjalikud mõõdud. Ööd ja päevad läbi valmisid nagu konveieril korrektsed ja tõsised kostüümid Versace perekonna naistele, aga samuti firma tõelistele VIPidele, nagu printsess Diana ja Naomi Campbell. Seejärel toimetasid assistendid kostüümid koos kõigi vajalike lisanditega – käekottide, mustast pitsist looride ja kingadega – külaliste hotellitubadesse. Vastavalt sellele, kuidas kutsutud andsid teada oma kohaletulekust, koostati istumisplaane ja tehti neid vajadusel uuesti ümber.
Kui Angelo Mayo oli kord juba andnud loa mälestusmissa korraldamiseks, õnnestus pressiosakonnal kindlustada nii Duomolt kui ka linnavõimudelt terve rida kokkuleppeid ja erilubasid, mis Milanos paljusid üllatas. Nad veensid linnaisasid sulgema terves ulatuses Via dell’Arcivescovado, laia avenüü, mis jookseb katedraali lõunaküljest mööda – see oli mööndus, mida polnud tehtud isegi paavst Johannes Paulus II visiidi ajal mõned aastad tagasi. Samuti jättis Duomo ära üheteistkümnest päevasest missast kaks ja organiseeris nii, et kirik vabastataks turistidest tund aega enne kell kuus algavat teenistust. Selleks, et rahvamasse vaos hoida ja kuulsusi kaitsta, oli linn Duomo ümbrusesse ja Versace peakorteri ette paigutanud sadu lisapolitseinikke, pakkudes omapoolset lisa loendamatutele eraturvameestele, kelle perekond palganud oli. Duomo nõustus seadma kesklöövi kahekümne pingi ümber puust vaheseinad, et blokeerida vaade VIP-külalistele. Kohe hakkasid levima kuulujutud, et Santo on kiriku veenmiseks ja Duomos mälestusmissa korraldamiseks maksnud 500 000 dollarit; tema lükkas selle väite jõuliselt tagasi ja ütles, et annetas tavapärase summa, mida perekond tavaliselt kirikule matuste puhul annetaks.
Matusetalituse päevaks oli kogu maailma ajakirjandus Milanosse saabunud. Ameerika telejaamad saatsid oma võttegrupid New Yorgist kohale, makstes tuhandeid dollareid satelliidiaja kindlustamiseks, et teha sündmusest otseülekandeid Milano katedraali lähedusse pargitud telebussidest. Duomo ümbruse hotellides olid end sisse seadnud BBC, CNNi ning Jaapani ja Prantsuse telekanalid. Et püüda seda meediamöllu pisutki kurvale sündmusele kohasemaks ohjeldada, oli katedraali pressiosakond palunud ajakirjanikel, kes akrediteeringut soovivad, korrektselt riietuda: mehed pidid kandma tumedat ülikonda ning naised ei tohtinud kanda kleite, mis oleksid paljastanud õlad või olnud liiga lühikesed. Kiriku sees aitasid Versace assistendid juhatada ajakirjanikke otse VIPi-sissepääsu juures olevale pressialale, kust avanes parim vaade staaridega täidetud esimestele pingiridadele. Selleks ajaks, kui esimesed külalised saabuma hakkasid, olid ajakirjanikud olnud kohal juba mitu tundi, tõugeldes parimate kohtade pärast.
Suvel pakub Duomo kaitset kuumuse eest ja Gianni ärasaatmisele tulnud külalised olid kirikusse astudes tänulikud, et said astuda jahedasse hämarusse. Kohalik rahvas sisenes läbi pronksist peauste Piazza del Duomolt ning täitis kiiresti kogu kiriku tagaosa. Mõned kasutasid poe- ja käekotte kohahoidjatena, et endale mitu tundi enne missa algust kirikus koht kinni panna. Teised seisid kirikupinkidel, et näha kiriku eesuksest saabuvaid tähtsaid külalisi.
Umbes kell pool kuus õhtul jõudis mustade Mercedestega matuserongkäik Via dell’Arcivescovadol asuva VIPi-sissepääsu juurde. Iga külaline esitas valge kõrgreljeefis kujundatud kutse. Täpselt nagu kõigil punase vaiba üritustel, olid fotograafid ja reporterid ka nüüd rivistunud sissepääsust väljaspool asuva tõkke taha. Terve faalanks uudishimulikke oli kogunenud lõõskava päikese alla, mõned vilistasid ilusamaid modelle märgates, teised küünitasid end kuulsuste poole, et jahtida autogrammi, mille andmisest peaaegu alati keelduti. Nägusad mustadesse Versace ülikondadesse riietunud noormehed seisid kiriku sissekäigu juures, et eskortida tähtsaid külalisi nende kohtadele otse altari vastas. Et VIPi-alani jõuda, pidid kohalviibijad mööduma ühest katedraali kõige kentsakamast skulptuurist: Püha Bartolomeuse kujust skeletina, lõtv nahk pärast elusalt nülgimist seljalt alla rippumas nagu tühi kott.
Pressiosakond hoolitses selle eest, et Duomo nõudmisi tagasihoidlikkuse ja korrektse riietuse asjus ka täidetaks. (Sõpradel oli palutud teha annetusi vähiravifondi selle asemel, et lilli tuua. Tom Cruise ja Nicole Kidman annetasid 25 000 dollarit.) Sammaste jalamile ja mõlemale poole altarit olid paigutatud lihtsad lilleseaded rikkalikest valgetest roosidest, mis olid Gianni ühed lemmikud, kuid muidu oli kirik kaunistamata. Pressiosakond oli korraldanud nii, et perekond ja nende lähimad kuulsad külalised oleksid riietunud musta või öösinisesse, et vältida mingitki süüdistust uhkeldamises. Hoolimata kuumusest kandsid Donatella ja Allegra musti pitsloore ja pikki musti kindaid.
Esimeses reas istuvad pereliikmed olid kui kompositsioon leinavast perekonnast. Santo, kes nägi välja kurnatud ja väsinud, kandis vaba lõikega musta pintsakut tumeda kõrge kaelusega džempri ja viigipükstega. Tardunud näoilmel, käed rinnal ristis, jälgis ta missat hajameelselt, pöördudes aeg-ajalt tagumise pingi poole, et lohutada oma nuuksuvat vanimat tütart Francescat. Santo paremal käel istus tema naine Cristiana. Pingi kaugemas otsas, hoides teatud distantsi teiste pereliikmetega, istus Antonio D’Amico, riietunud musta ülikonda ja valgesse särki musta lipsuga, mida Itaalias kantakse peamiselt ametlike sündmuste puhul. D’Amico oli terve viimase nädala olnud lohutamatu ning oli kartnud, et ei suuda missal osaleda. Tema suhted armastatud mehe perega olid olnud pingelised sellest ajast peale, kui nad olid Gianniga viisteist aastat tagasi ühel õhtusöögil kohtunud, eriti sunnitud olid need Donatellaga, kes suhtus vaenulikult kõigisse, kes temaga venna kiindumuse pärast võistlesid. Nüüd kui Giannit enam polnud, ei pidanud ei Santo ega Donatella jätma kellegi meeleheaks muljet, et nad Antonioga hästi läbi saavad ning nende suhe temaga halvenes kiiresti. Antonio silmitses klaasistunud pilgul põrandat ja hoidis käsi kramplikult koos.
Santost vasakul istus Donatella, seekord ilma oma tavapärase juveelikuhilata, lahtised juuksed musta mantiljaga kaetud ja näol ainult kerge meik, lohutamatul pilgul kaugusse vaatamas, mälestusteenistust vaid vaevu jälgides. Tema kõrval istus Allegra, kes palavuse tõttu oma mustas ampiirlõikelises kleidis rahutult niheles. Tüdruk oli teismeikka jõudmas, ikka veel paksude põskede, tervele lapsele omase ümara näo ja sileda nahaga, aga ta eneseteadlik liikumisviis näitas juba esimesi naiselikkuse tärkamise märke. Aeg-ajalt kohendas ta lihtsa peavõru abil kinnitatud loori tagasi pähkelpruunidele juustele, mida päike oli heledamaks toonitanud, siis tihkus nutta valgesse taskurätti, mille assistent oli talle andnud, heites rahutuid pilke fotograafidele, kes teda pildistasid. Iga natukese aja tagant tõstis ta pea, et emalt lohutust otsida, toetudes vastu Donatella õlga, kuid ema vaatas tühja pilguga põrandat. Kui Allegra pühakirja lugemise ajal valjult nuuksudes nutma puhkes, virgus Donatella ning võttis tütrel ümbert kinni ja tõmbas ta kaitsvalt enda vastu.
Donatella abikaasa Paul Beck istus Donatella ja Santo taga pingil ning hoidis süles rahutult vingerdavat poega Danieli ja püüdis teda rahustada, aeg-ajalt poja pead silitades ja teda oma põse vastu surudes. Paul oma hoolikalt trimmitud kitsehabeme ja üle pea siledaks kammitud blondide triibutatud juustega kõrgus üle teiste peade. Tema pikkusega võis võistelda ehk ainult Naomi, kes seisis tema kõrval ja kes kontsadega oli üle meeter kaheksakümne pikk.
Supermodell