Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne - Коллектив авторов


Скачать книгу
võib APolS-i § 3 lg 2 ja § 16 lõige 2 järgi politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning rakendada sealjuures osa korrakaitseseaduses sätestatud üld- ja erimeetmeid. 52 Vabatahtliku päästja puhul on seadusandja veel ahtamad piirid seadnud. Päästeseaduse § 38 lg 7 annab vabatahtlikule päästjale iseseisvaks järelevalveks pädevuse kaheks erimeetmeks ning vahetuks sunniks päästeseadusest tulenevate kitsendustega. 53

      1.5. Praktikas on kerkinud üles küsimus kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku (või – üksuse) käsitlemisest KKO-na, kui ta on kohaliku omavalitsuse üksuses loodud kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirjade üle järelevalve teostajaks. KOKS-i § 531 lg 1 järgi võib kohalik omavalitsus moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitseametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogus vastu võetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.54 Küsimus on, kas nimetatud korrakaitseüksus või – ametnik, kui ta teostab kohaliku omavalitsuse eeskirjade täitmise üle järelevalvet, on käsitletav KKO-na, kuna talle on seadusega antud järelevalve ülesanne, mis sarnaneb oma tunnustelt riikliku järelevalvega. Põhitähelepanu on suunatud nendele kohaliku omavalitsuse eeskirjade nõuetele, mis on hõlmatavad avaliku korra kaitsealasse ja on seega KorS-i järgi riikliku järelevalve objektiks (vt § 2 ja 4 komm). Nii saab järeldada, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus või – ametnik on kohaliku omavalitsuse eeskirjade avaliku korra kaitsealas olevate nõuete täitmise üle järelevalvet teostades KKO-ks ning tal on sel juhul korrakaitse üldmeetmete kohaldamise pädevus. Kui kohalikule omavalitsusele on eriseadusega otsesõnu antud riikliku järelevalve pädevus oma eeskirja nõuete üle järelevalve teostamiseks, on tõlgendamisruum selgem. Sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksus KKO-ks ning ta võib sisepädevuse korras anda selle ülesande oma korrakaitseüksusele või – ametnikule (sisepädevuse kohta vt komm 1.9).

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Nt mitu korrakaitseõiguse valdkonda on lisaks riigisisesele õigusele reguleeritud Euroopa Liidu määrustega (nt järelevalve põllumajanduses, toiduohutuse tagamine, lennundus- ja mereohutuse tagamine jne).

      2

      vt ka Laaring 2015, lk 73.

      3

      Mõnes käsitluses nimetataksegi korrakaitseõigust ka politsei- ja korrakaitseõiguseks, nt Jäätma 2015, lk 8 jj.

      4

      vt nt RK 4.04.2003. a otsus nr 3-3-1-32-03, p 12.

      5

      Vt eristamisvajaduse kohta ka: Jäätma 2015, lk 59–60.

      6

      Vt paralleelsuse korral tekkivate probleemide kohta ka: Sarv 2005, lk 308–320, Laaring 2015, lk 86–91. Eristamise käsitlus süüteomenetluse perspektiivist: Kergandberg, Pikamäe 2012, lk 462, p 7.1–7.2. ja halduskohtumenetluses Merusk, Pilving 2013, lk 43, p 2.

      7

      Vt sellega kaasnevate probleemide kohta täpsemalt Kärner 2014, lk 473–484.

      8

      RK 7.04.2014 otsus nr 3-1-1-22-14, p 7.2 ja 7.3; RK 10.01.2008 otsus nr 3-3-1-65-07, p 17; võrdle samas RK 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 21; RK 10.03.2014 otsus nr 3-3-1-68-13, p 11.

      9

      Korrakaitse preventiivse eesmärgi kohta üldiselt vt nt Ernits 2008, lk 156–165; Jäätma 2012, lk 135–144.

      10

      Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 11–12.

      11

      RK 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 16; RK 10.03.2014 otsus nr 3-3-1-68-13, p 11; RK 2.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 12.

      12

      Ülevaatlikult: Jäätma 2015, lk 69–74.

      13

      RK 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 18–19.

      14

      Jäätma 2015, lk 74.

      15

      Samas, lk 71–72.

      16

      Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 12.

      17

      Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 12.

      18

      Samas.

      19

      Vt selle kohta ka Laaring 2015, lk 91 jj.

      20

      Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 14–15; vt ka Jäätma 2015, lk 56–59.

      21

      Vt haldusjärelevalve kohta ka: Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 27–32. Haldusjärelevalve sisu ja piiride kohta ka: Riigikohtu 11.05.2015. a otsus nr 3-3-1-90-14, p 14.

      22

      Laaring 2015, lk 95–96.

      23

      Samas, lk 97.

      24

      Eelnõu 424 SE (Riigikogu XII koosseis) seletusk, lk 2.

      25

      Madise et al. 2014, lk 15, p 1.1. ja 1.2.

      26

      RK 14.04.2016 otsus nr 3-1-1-31-16, p 10.

      27

1

Nt mitu korrakaitseõiguse valdkonda on lisaks riigisisesele õigusele reguleeritud Euroopa Liidu määrustega (nt järelevalve põllumajanduses, toiduohutuse tagamine,


Скачать книгу


<p>52</p>

AbipS (2015), § 3 lg 2 ja § 16 lg 2.

<p>53</p>

PäästS (2015), § 38 lg 7.

<p>54</p>

KOKS (2016), § § 531 lg 1.