Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
tõenäosust hindava ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm).
Ohu ennetamine on seotud abstraktse ohu mõistega (vt eespool komm 2). Abstraktne oht eksisteerib üksnes mõtteliselt, kuid võib tulevikus realiseeruda konkreetse ohuna. Kohaldades meetmeid kujuteldavate, teoreetiliselt võimalike ohtude vastu, hoitakse ära konkreetsed ohud. Siiski ei toimu konkreetse ohu ennetamine üksnes abstraktse ohu korral, vaid võib hõlmata ka juba tegelikkuses realiseerunud, kuid konkreetsest ohust (ja ohukahtlusest) madalama kahjutõenäosuse olukordi.
Tulenevalt mõiste laiusest hõlmab ohu ennetamine suurt hulka erineva sisuga meetmeid. Ohu ennetamise eesmärgil läbi viidavat riikliku järelevalve menetlust nimetatakse ka inspektsiooniliseks riikliku järelevalve menetluseks.
Kuna ohu ennetamine toimub olukorras, kus konkreetset ohtu veel ei esine, on see eelkõige seotud teabe kogumise ja analüüsiga, et konkreetse ohu tekkimiseks valmistuda või selle tekkimise tõenäosus juba eos minimeerida. Eelkõige kogutakse sellist teavet põhiõigusi mitte riivavate meetmete kohaldamisega, kuid KorS koos inspektsioonilise järelevalve eriseadustega võimaldab ennetusliku teabe kogumiseks ka mitmesuguste põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.
Ohu ennetamiseks põhiõigusi piiravate riikliku järelevalve meetmete rakendamise üldtingimused on sätestatud KorS-i §-s 24, mis nõuab meetmete kohaldamise alusena ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm). Ka ohuprognoos tähendab kahju saabumise tõenäosuse hindamist, kuid seda ei saa samastada konkreetse ohu olemasolu hindamisega kommenteeritava paragrahvi lõike 2 tähenduses.
9. Lõikes 8 sätestatud kahju määrad on seotud kehtiva töötasu alammääraga ja muutuvad seega vastavalt Vabariigi Valitsuse määratavale suurusele. Tuleb silmas pidada, et olulise ja suure kahju summalised määratlused ei lange täpselt kokku olulise ja suure kahju ulatusega karistusõiguse mõttes (KarS-i § 121).
§ 6. Korrakaitseorgan
(1) Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
(2) Kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]
(3) Kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid käesoleva seaduse alusel (edasilükkamatu pädevus) ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit. Politsei kohaldab edasilükkamatuid meetmeid vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui see ei takista ülemäära politsei enda ülesannete täitmist. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]
(4) Politsei edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid pädeval korrakaitseorganil meetmeid kohaldada. Pädev korrakaitseorgan võib politsei kohaldatud meetme lõpetada või kohaldada uut meedet. Politseil on õigus saada pädevalt korrakaitseorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(5) Kui ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei ole korrakaitseorgani pädevuses, siis edastab ta teate meetme kohaldamise vajalikkuse kohta pädevale korrakaitseorganile (järelevalveesildis).
(6) Politsei osutab teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises.
1.1. KKO on vastavalt kommenteeritava paragrahvi lõikele 1 asutus, kogu või isik (1), keda on volitatud seaduse või määrusega (2) riikliku järelevalve ülesannet täitma (3). KKO on haldusorgani eriliik. Haldusorgan on vastavalt HMS-i § 8 lõikele 1 seadusega, selle alusel antud määruse või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.49 KKO eristub muudest haldusorganitest riikliku järelevalve alase pädevusega ning sellega, et korrakaitselist ülesannet volitavaks õigusaktiks ei ole nimetatud halduslepingut. Riikliku järelevalve ülesannete sisu kohta, mis eristavad KKO-d teistest haldusorganitest, loe KorS-i §-de 2 ja 5 kommentaaridest.
1.2. Kommenteeritav paragrahv on erinormiks HMS-i § 8 lg 1 suhtes ning sedastab KKO ühe tunnusena riikliku järelevalve ülesande volitamise üksnes seadusega või määrusega. Samas sätestab KorS-i § 82, et eriseaduse alusel võib valdkonna eest vastutav minister korrakaitselepinguga kaasata riigi korrakaitseülesande täitmisele muu isiku. Seadus teeb vahet riikliku järelevalve ülesande volitamise (kommenteeritav paragrahv) ja muu isiku korrakaitselepinguga kaasamise vahel (KorS-i § 82). Kommenteeritav paragrahv peab silmas riikliku järelevalve ülesande, mis on täidesaatev haldusülesanne, iseseisvaks täitmiseks volitamist, mille tulemusel muutub volitatav KKO-ks. KorS-i § 82 ei käsitle riikliku järelevalve ülesande andmist, vaid muu isiku kaasamist politsei korrakaitseülesande täitmisele, rõhutades, et korrakaitseleping sõlmitakse eriseadustes määratletud alustel ja korras. Nõnda on võimalik eriseadusega kehtestada küll, et muu isik kaasatakse politsei korrakaitselisse tegevusse korrakaitselepinguga sellises määras ja ulatuses, mida üksnes halduslepingut sõlmides on võimalik, kuid halduslepinguga kaasatud isik ei ole käsitletav KKO-na (korrakaitselepingu kohta vt täpsemalt KorS-i § 82 kommentaaridest).
1.3. Kui isik, kogu või asutus on saanud seadusega või määrusega riikliku järelevalve ülesande, siis on ta pädev rakendama kõiki KorS-is ette nähtud üldmeetmeid ning erimeetmetest vaid neid, mis talle tema valdkondlikust pädevusest lähtudes on seadusega antud. Näiteks hasartmänguseaduse § 66 järgi teostab riiklikku järelevalvet hasartmängude korraldamise üle Maksu- ja Tolliamet. Selle paragrahviga on Maksu- ja Tolliamet muudetud KKO-ks ning on ühtlasi saanud hasartmängude korraldamise üle järelevalve teostamisel korrakaitseliste üldmeetmete rakendamise pädevuse. Erimeetmetest on Maksu-ja Tolliamet KKO-na pädev rakendama vaid neid, milleks koos erisustega annavad talle pädevuse hasartmänguseaduse §-d 67–73.50 Õigustehniliselt saab KKO pädevuse rakendada korrakaitsemeetmeid järgnevalt kirjeldatud viisil. Valdkondliku eriseadusega antakse asutusele, kogule või isikule pädevusnorm (nimetatud ka volitusnormiks) teostada riiklikku järelevalvet. Selle pädevusnormiga on asutus, kogu või isik muudetud KKO-ks. Üldjuhul on sellisel viisil KKO-ks saanud asutusel, kogul või isikul korrakaitseliste üldmeetmete kohaldamise volitus. Korrakaitse üldmeetmeid sätestavad normid on esitatud KorS-is ja need on oma sisult sekkumisnormid (nimetatud ka alusnormideks).
KorS-i § 28, mis sätestab üldmeetmena ettekirjutuse andmise alused, lõige 1 algab sõnadega: „Ohu või korrarikkumise korral on pädeval KKO-l õigus …“.
Lisaks pädevusele teostada riiklikku järelevalvet annab valdkondlik eriseadus üldjuhul KKO-le ka pädevuse (volituse) rakendada teatud kindlaid, KKO valdkondlikust tegevusest lähtuvaid erimeetmeid. Erimeetmete kohaldamise alusnormid on samuti esitatud KorS-is.
KorS-i § 44, mis annab erimeetme – viibimiskeelu kehtestamise alused, lõige 1 algab sõnadega: „Politsei või seaduses sätestatud juhul muu KKO võib …“.
Olenevalt KKO tegevuse valdkondlikust eripärast võib eriseadus, mis andis KKO-le RJV pädevuse, omakorda sätestada korrakaitsemeetmete kohaldamiseks erisusi.
1.4. KKO-na on pädev tegutsema üksnes see isik, kogu või asutus, kellele on antud riikliku järelevalve ülesanne seaduse või määrusega, olenemata sellest, kas on tegu avaõigusliku isiku või selle organiga või eraõigusliku isikuga. Tähelepanelik tasub olla korrakaitseseaduse eelnõule lisatud seletuskirja selle osaga, mille esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule ja kus sedastatakse, et „… KKO-ks on eelnõu kohaselt ainult riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku organid“.51 Selline määratlus Riigikogule
HMS (2012), § 8 lg 1.
HasMS (2015), § 66–73.
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 25–26.