Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
õigel ajal saada;
2. ilma KKO sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud;
3. ohu tõrjumine on avalikes huvides.
Kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, langeb ära vajadus kontrollida ülejäänute täidetust, sest korrakaitseline sekkumine on välistatud.
7.2. Kohtuliku õiguskaitse saamine on välistatud eelkõige juhul, kui isikul ei ole võimalik kohtu poole pöörduda olukorra kiireloomulisuse tõttu (nt öine aeg, nädalavahetus vmt). Kohtulik õiguskaitse on võimalik tagada ka hagi tagamise või esialgse õiguskaitse vormis. Muud oma õiguste kaitsmise võimalused ei ole relevantsed, nt pole nõutav, et isik kaitseb oma õigusi hädakaitset või omaabi kasutades.
7.3. Õiguse realiseerimise võimatus või oluline raskendatus ilma KKO sekkumiseta tähendab, et isiku õiguse teostamiseks esineb objektiivne takistus, mida isik ei saa ise kõrvaldada kas faktilisel põhjusel (nt pole selleks füüsiliselt võimeline) või õigusliku takistuse tõttu (nt teise isiku põhiõigustesse või subjektiivsetesse õigustesse sekkumise vajadus ohu või korrarikkumise kõrvaldamiseks). Kaheldamatult on hüve või õiguse edaspidine realiseerimine võimatu olukorras, kus see võib mittesekkumisel minna pöördumatult kaotsi (surm, kehavigastus) või puuduksid võimalused kasutada eraõiguslikke kaitsevahendeid (nt kahju tekitab isik, keda pole võimalik ilma KKO sekkumiseta tuvastada).
7.4. Kõige keerulisem on sisustada avaliku huvi kriteeriumi kui isiku subjektiivsete õiguste kaitsmise eeldust. Tänapäeval on seadusandja reguleerinud suure osa avaliku huviga kaetud isiku õigushüvede ohustamise või kahjustamise juhtudest avaliku õiguse normidega ning sellistel juhtudel on võimalik sekkuda isiku kaitseks vahetult nende normide alusel, ilma vajaduseta avaliku huvi olemasolu eraldi hinnata. Avaliku huvi olemasolu võib eeldada sellistel juhtudel, kui oht või korrarikkumine on nii raske või üldohtlik, et peaks huvitama kogu ühiskonda tervikuna. Sellega on kahtluseta hõlmatud juhud, mil ohtu on sattunud isiku elu, kehaline puutumatus või füüsiline vabadus (v.a kui tegemist on ühiskonnas aktsepteeritud eneseohustamisega, vt komm 5.3). Asjade ja muude varaliste õiguste, isiku au ja väärikuse riivamine samas avaliku huviga kõigil juhtudel kaetud ei ole.40
8. Praktikas esineb tihti olukordi, kus samaaegselt on ohustatud mitu avaliku korra elementi. Nii võib samas olukorras olla tegemist nii õigusnormi rikkumisega kui ka selle normiga kaitstud õigushüve ohustamisega või isiku subjektiivse õiguse rikkumisega. Nt kehavigastuse tekitamisega rikutakse nii karistusõiguse normi kui ka seatakse ohtu isiku elu ja tervis. Selline kattuvus ei ole problemaatiline, vaid tagab hüvede võimalikult laiaulatusliku kaitse. Korrakaitseliseks sekkumiseks on piisav, kui riivatud on vähemalt üht avaliku korra osa. Kuna tänapäeval on väga suur osa eluvaldkondadest õigusnormidega reguleeritud, siis on alati otstarbekas esmalt kontrollida, kas ohu või rikkumise tekitanud olukord ei ole mõne õigusnormi reguleerimisalas. Alles siis, kui see on välistatud, tuleb kontrollida isiku subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kahjustatust.
9. Avaliku korra mõiste määrab küll KKO-de pädevusala piirid, kuid selle laiast ulatusest ei saa järeldada, et KKO-d peaksid avalikku korda ähvardava ohu või korrarikkumise korral alati sekkuma. Oportuniteedi ehk otstarbekuse põhimõttest tulenevalt on KKO-del sekkumise üle otsustamisel lai kaalutlusruum. KKO määrab oma pädevusalas, millised on tema prioriteedid ning milliste ohtude tõrjumiseks ja millisel viisil ta samme astub (vt ka § 8 komm).
§ 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine
(1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.
(2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.
(3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.
(4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.
(5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
(6) Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.
(7) Ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.[RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(8) Ohu liikide kvalifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel hinnatakse varalist hüve järgmiselt:
1. olulise väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;
2. suure väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
1. Kommenteeritav paragrahv on KorS-is keskse tähendusega, määratledes peamised kahjutõenäosuse hindamiseks vajalikud mõisted ja määrates sellega korrakaitse ajaliste faaside eristamise põhikriteeriumid. Nagu juba eespool selgitatud, on korrakaitse (sh RJV) eelkõige preventiivse, kahju saabumist ära hoidva eesmärgiga tegevus. Kahju tõenäosus on võimalik välja selgitada aga üksnes selle eelneva prognoosimise teel. Hinnangust kahju tekkimise tõenäosusele ja kahju iseloomule sõltub sekkumise otsustamine ning kahju ärahoidmiseks vajalike vahendite valik.
Paljudel juhtudel võib kahju ärahoidmine eeldada ka olukorda, kus KKO-d sekkuvad isikute põhiõigustesse. Käesolevas paragrahvis defineeritud mõistete peamine praktiline tähtsus seisnebki selles, et nad määravad ära riikliku järelevalve meetmete kohaldamise aluse ja ka põhiõigustesse sekkumise õigustuse, mis on lävendiks, mille alusel on KKO-l võimalik tegutseda. Kui esineb korrarikkumine, oht, mõni kvalifitseeritud ohuvorm, ohukahtlus või ohuennetuse olukord, tekib KKO-l võimalus kohaldada selleks kindlat hulka põhiõigusi piiravaid riikliku järelevalve meetmeid.
Paragrahv käsitleb kahju saabumise tõenäosust alates suuremast järjest väiksema poole. Korrarikkumine on juba realiseerunud oht, sellest väiksema tõenäosusega on oht (konkreetne oht) ja selle kvalifitseeritud vormid, veelgi väiksem on kahju saabumise tõenäosus ohukahtluse korral ning kõige väiksem ohu ennetamise olukorras.
2. Lõikes 1 defineeritud korrarikkumine on juba toimunud avaliku korra (KorS-i § 4) osaks oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine, samuti õigushüve kahjustus. See on konkreetse ohu realiseerumine tegelikkuses. Kahjustus tähendab negatiivset ja püsivat mõju hüvele, selle kvaliteedi halvenemist või kvantiteedi vähenemist, subjektiivse õiguse kasutamise takistust või õigusnormi eiramist. Kahjustus peab olema objektiivselt tajutav ja kindlakstehtav.
Korrarikkumise mõiste on väga lai: nt karistusseadustiku (edaspidi KarS) eriosas ette nähtud kuriteo toimepanemine, ToiduS-is sätestatud toiduohutusnõude rikkumine, üürilepingu rikkumine üürniku poolt, sõiduki kahjustamine liiklusõnnetuses.
Kuna avaliku korra kaitseala ei hõlma üksnes füüsilise või juriidilise isiku (õigussubjekti)
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 21.