Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
kõrgendatud ohtu mõistega (käesoleva paragrahvi lg 5).
Isiku tervise ja keskkonna (looduskeskkond) mõistete sisustamisel võib aluseks võtta karistusõiguses kasutatavad samasisulised mõisted. Olulise väärtusega varalise hüve väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2017. aastal on see summa 4700 eurot.
Valu tekitamise või nakkushaigusesse haigestumise oht, kui pole alust arvata, et sellega kaasneks raske püsiva tervisekahjustuse tekkimine. Uue sõiduauto kahjustamine.
5. Kõrgendatud oht on kõige suurema tähtsusega kvalifitseeritud ohuaste, sest sellega on seotud kõige suurem hulk järelevalve erimeetmete kohaldamise aluseid lihtohu järel. Kõrgendatud oht kaitseb avaliku korra kõige vääruslikumat osa. Ka selle mõiste üksikute osade sisustamisel võib põhimõtteliselt võtta aluseks teistes õigusharudes (nt karistusõiguses, keskkonnaõiguses, eraõiguses) neile hüvedele antud sisu, kui seadusest või kohtupraktikast ei tulene teisiti.
Kõrgendatud ohu mõistega on kaitstud isiku elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, suure väärtusega varaline hüve, suure looduskeskkonna selle kahjustuse tekkimise oht ja riigivastaste või üldohtlike kuritegude toimepanemise oht.
Oht elule tähendab isiku surma saabumise küllaldast tõenäosust sõltumata sellest, kas oht tuleneb teise isiku tegevusest või on selle põhjustanud loodusjõud, metsloom jne. Ka enesetapu ohtu tuleks lugeda kõrgendatud ohuks kommenteeritava sätte tähenduses (vt ka § 4 komm 3).
Kehalise puutumatuse riivet tuleb KorS-i tähenduses mõista tavatähendusest kitsamalt. See on kommenteeritava lõike teise lause järgi üksnes seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumisena tuleks igal juhul mõista füüsilist või psüühilist sundi (vägivalda) sisaldavat sugulise iseloomuga tegevust, eelkõige vägistamist (KarS-i § 141) ja suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist (KarS-i § 143). Alaealiste piiratud arusaamisvõimet ja kõrgendatud kaitsevajadust arvestades tuleks seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumise mõistet nende puhul laiendada ka sellisele seksuaalse sisuga tegudele, milles sunni element puudub.
Raske tervisekahjustuse mõiste sisustamine on võimalik KarS-i § 118 lg 1 alusel. See on tervisekahjustus, millega põhjustatakse tervisehäire vähemalt 4 kuuks, kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine.
Füüsiline vabadus tähendab KorS-i mõttes liikumisvabadust. Füüsilist vabadust piirab isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Oht füüsilisele vabadusele on eelkõige pantvangistamise (KarS-i § 135) või vabaduse seadusliku aluseta võtmise (KarS-i § 136) oht. Samas ei pea oht olema inimtekkeline, kõrgendatud ohu põhjustab isiku faktiline sattumine tingimustesse, millest tal ei ole võimalik lahkuda.
Suure väärtusega varalise hüvena tuleb KorS-i § 5 lõike 8 p 2 järgi mõista asja, mille väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt (2016. aastal 43 000 eurot). Varalise hüve mõistega hõlmatuks tuleks lugeda ka muid kindlaks määratavat rahalist väärtust omavaid hüvesid ja õigusi.
Suure keskkonnakahju sisustamisel saab tugineda keskkonna ja keskkonnakahju mõistele keskkonnaõiguses ning karistusõiguses. Keskkonnaelementidena on keskonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS) § 24 lg 2 p-s 1 välja toodud õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastike ja looduslike alade seisund, looduslik mitmekesisus, looduse koostisosade seisund ning nende vastastikune toime. Kahju suuruse hindamisel tuleb lähtuda mitmest seotud kriteeriumist. Esmalt võib lähtuda keskkonnakahju ümberarvutamisest varaliseks kahjuks, kuid lisaks tuleb arvestada ka keskkonnaelemendi või selle riive eripära.46 Suure varalise kahju mõiste sisustamisel saab lähtuda KorS-i § 5 lg-s 8 sätestatud kahjumäärast.
Kõrgendatud ohu mõiste hõlmab ka esimese astme riigivastase kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 15. peatükis sätestatud I astme kuritegu) ja üldohtliku kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 22. peatükis sätestatud kuritegu).
Nende kuriteoliikide kaasamine kõrgendatud ohu mõistesse on põhjendatav sooviga kaitsta individuaalsete õigushüvede kõrval ka teatud karistusnormidega kaitstud kollektiivseid hüvesid, nagu põhiseaduslik kord, riiklik julgeolek, rahvatervis, üldine turvalisus jne. Seadusandja arvates kaalub nende kuriteokoosseisudega kaitstavate hüvede väärtus ohuolukorras üles üksikisikute õiguste tõsisemad piirangud. Kõrgendatud ohu mõiste ei hõlma neis KarS-i peatükkides sätestatud väärtegude ja II astme riigivastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Eristuse tõmbamine I ja II astme kuritegude vahele võib tekitada praktilisi probleeme, sest paljudel juhtudel ei ole üksnes väliste asjaolude (objektiivse kuriteokoosseisu) järgi ja enne kuriteo tegelikku toimepanemist võimalik hinnata, kas tegemist võib olla esimese või teise astme kuriteoga.
KorS-is on üksikute eriti intensiivseid põhiõiguste piiranguid võimaldavate järelevalvemeetmete kohaldamise alusena kasutanud ka mõnda eraldiseisvat kõrgendatud ohu elementi, nt tulirelva kasutamine on KorS-i §-s 81 seostatud ohuga elule või kehalise puutumatusele.
6. Vahetu ohu korral on korrarikkumine vahetult eelseisev või juba alanud. Sel juhul puudub selge eristus korrarikkumisest, hüve sisuliselt juba kahjustatakse ja püsib edasise kahju tekkimise oht. Vahetu ohu mõistel on praktiline tähendus eelkõige kombinatsioonis kõrgendatud ohuga, et õigustada eriti intensiivsete põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.
Naabrit tappa ähvardanud A astub tema poole, nuga käes.
7. Ohukahtluse mõiste kirjeldab olukorda, mil KKO on tuvastanud küll ohu olemasolule viitavaid asjaolusid, kuid tal puudub lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastava ohuhinnangu alusel piisav veendumus ohu olemasolus. Teisisõnu on tegemist allapoole konkreetse ohu lävendit jääva kahju saabumise tõenäosusega, mille korral kahju saabumine pole siiski välistatud.
Kaubanduskeskusele tehakse pommiähvardus. Veterinaar- ja Toiduametile laekub teave, et Eesti riigipiiri vahetus läheduses on tuvastatud sigade Aafrika katk.
Ohukahtlus annab KKO-le aluse kohaldada meetmeid ohu väljaselgitamiseks (KorS-i § 27). KorS-i § 27 on siiski käsitletav üksnes pädevus-, mitte volitusnormina ja põhiõigusi piiravaid meetmeid on ohukahtluse korral võimalik kohaldada üksnes siis, kui see on riikliku järelevalve meetme koosseisus alusena eraldi ette nähtud. KorS räägib mitmes meetmekoosseisus nende kohaldamise alusena ohu väljaselgitamisest. Sellisel juhul on meetme kohaldamine lubatud ohukahtluse korral.47 Samuti viitab ohukahtlusele kohaldamisalus „on alust arvata“ või on tehtud selge viide ohukahtlusele (nt § 26). Ohukahtluse korral on võimalikud üksnes edasise teabe kogumisele ja töötlemisele suunatud meetmed, mis aitavad otsustada ohu esinemise või puudumise üle. Seega pole neil iseseisvat eesmärki ning need üksnes valmistavad ette ohutõrjemeetmete kohaldamist.
Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et ohukahtluse korral peab KKO konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel) võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine (puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni.
8. Ohu ennetamine 48 on korrakaitse kõige varasem faas, mil konkreetse ohu hinnangu järgi ei esine ohukahtlust, rääkimata konkreetsest ohust. Ometi nõuab ettenägelikkus, et nii iga isik kui ka avalik võim tegeleksid ohtude ärahoidmisega juba ka väga varases staadiumis, mitte ei ootaks konkreetse ohu tekkimist. Ohu ennetamise mõiste on võrreldes konkreetse ohu tõrjumise ja ohukahtluse olukorraga väga lai, sest hõlmab palju rohkem erinevaid kahju tekkimise võimalusi ja võimalikke tõenäosusi. Siiski peab konkreetse ohu või ohukahtluse tekkimine olema tulevikus vähemalt
Sootak ja Pikamäe 2015, lk 843, p 4.2.
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 24.
Vt ohu ennetamise kohta üldiselt ka nt Laaring 2013, lk 197–205, Schoch 2004, lk 473–479.