Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов
otsustab asjaomane minister, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu kohaselt. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(11) Teise riigi pädeva asutuse ametiisik, kes osaleb politsei tegevuses, võib Eesti territooriumil kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 32, 39, 46, 47 ja 49 sätestatud meetmeid, kui seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(2) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Eesti korrakaitseorgani kaasata avalikku korda tagama teise riigi territooriumil. Eesti korrakaitseorganil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.
[RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
1. Kommenteeritav paragrahv reguleerib korrakaitselisel eesmärgil tehtavat rahvusvahelist ja supranatsionaalse (Euroopa Liidu, edaspidi EL) tasandi koostööd. Hoolimata paragrahvi laialt sõnastatud pealkirjast on selle sisuline tähendus siiski üsna piiratud järgmistel põhjustel:
1. Korrakaitse-alane koostöö teiste riikidega ja EL-i institutsioonidega on tänapäeval esmajoones teabe (sh isikuandmete) vahetamine (nt EL-i toimimise lepingu art 87 lg 2 p a; Prümi lepingu art 27 lg 2). Rahvusvaheline ja EL-i õigus näevad ette teabe vahetamise nii rahvusvaheliste ja EL-i infosüsteemide (nt Interpoli infosüsteem, Europoli infosüsteem, Schengeni infosüsteem) kaudu kui ka riikide vahel otse. Samuti võib koostöö hõlmata ühe riigi poolt teise riigi taotluse alusel oma territooriumil teatud toiminguid (nt isiku vahistamine, mingi kindla teabe kogumine jne). Käesolev paragrahv eelnimetatud koostööd ei reguleeri, vaid käsitleb suhteliselt piiratud koostöövorme, millega kaasatakse ühe riigi ametiasutus või EL-i institutsioon vahetult teise riigi territooriumil avaliku korra tagamisse.
2. KorS-i reguleerimisalast (KorS-i § 1 lg 1 ja lg 4) tulenevalt saab koostöö kommenteeritava paragrahvi tähenduses hõlmata üksnes korrakaitselise eesmärgiga koostööd. Kuna rahvusvaheline ja EL-i õigus ei erista riigi korrakaitselisi ja süüteomenetluslikke ülesandeid sama selgelt kui KorS, siis võib küsimusi tekitada see, kas mõni konkreetne koostöövorm on käsitletav korrakaitseülesande täitmisena Eesti õiguse mõttes (vt nt PPVS-i §-des 742– 745 ette nähtud meetmed, mis on sõnastatud korrakaitse erimeetmetena, kuid suunatud kurjategija piiriülesele jälitamisele).
3. Paragrahvi tähendus on eelkõige selgitav, sest rahvusvaheline õigus ja EL-i õigus on niigi riigisiseste õigusaktide suhtes ülimuslikud ja tihti ka otsekohalduvad ning sisaldavad sageli juba ise piisavalt täpseid koostöö reegleid, vajamata sel juhul lisaks rakendusakte.
2. Võimu teostamine oma territooriumil on iga riigi suveräänne õigus. PS ei keela aga rahvusvahelise kokkuleppe alusel või EL-i õigusest tulenevalt seda õigust vähemalt teatud ulatuses piirata teiste riikide võimuorganite kasuks, samuti kaasata Eesti riigiorganeid ülesannete täitmisse teise riigi territooriumil.
3. Teise riigi asutuse või ametiisiku tegevus välisriigi territooriumil on mõeldav kahes põhivormis:
1. isik või organ teostab omal algatusel iseseisvalt oma riigi võimu ja tegutseb oma riigi nimel (nt piiriülene jälitamine või jälgimine Schengeni konventsiooni alusel, vt PPVS-i §-s 742– 745);
2. isiku või organi tegevus loetakse asukohariigi võimu teostamiseks, rakendub asukohariigi õigus ja tema tegevuse eest vastutab asukohariik. Isik allub asukohariigi suunistele või kaasatakse teatud ulatuses selle riigi struktuuri.35
4. Eesti jaoks olulisemad teise riigi territooriumil tegutsemise aluseks olevad korrakaitselise tähendusega normid on käesoleval ajal Prümi lepingu art-d 24–27 ja EL Nõukogu otsuse 2008/615/JSK art-d 17–23. Schengeni lepingu 19.06.1990 rakendamise konventsiooni artiklites 40 ja 41 ette nähtud piiriülene politseiline vaatlus ja piiriülene kurjategija jälitamine on suunatud kriminaalmenetlusliku eesmärgi saavutamisele.
5. Lõige 1 reguleerib avaliku korra tagamist Eesti territooriumil teise riigi haldusorgani või EL-i institutsiooni poolt. Paragrahvi sisust tuleneb, et silmas peetakse siin tegutsemist Eesti riigi nimel ja selle haldusstruktuuri integreerituna.
Kaasatud võib olla nii teise riigi haldusorgan, selle ametiisik kui ka EL-i pädev asutus. Näiteks EL-i asutuse kaasamisest on Europoli töötajate osalemine liikmesriikide ühistes uurimisrühmades (seondub küll süütegude uurimisega), mis on ette nähtud EL Nõukogu otsuse 2009/371/JSK artiklis 6.
Kaasatud organite ülesanded ja volitused (mis võivad hõlmata ka sunnijõuga rakendatavaid meetmeid) peavad tulenema EL-i õigusest või rahvusvahelisest kokkuleppest. Erandi sellest teeb kommenteeritava paragrahvi lõige 2.
6. Lõige 11 on erinorm, mis reguleerib teise riigi pädeva ametiisiku kaasamist politsei tegevusse. Kui välislepingust või EL-i õigusaktist ei tulene teisiti, võib selline isik kohaldada oma ülesannete täitmisel järgmisi meetmeid: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde, isiku kinnipidamine, turvakontroll ning vallasasja läbivaatus. Teise riigi ametiisik peab KorS-i meetmete rakendamisel lähtuma samadest üldnõuetest, mis on ette nähtud KorS-is ja muudes Eesti õigusaktides. Kõnealusel normil on tähtsus eelkõige Prümi lepingu ja selle rakendusotsuse alusel läbiviidavate ühiste tegevuste puhul, mis jätavad kaasatavate ametiisikute volituste määramise riigisisese õiguse asjaks (vt komm 4).
7. Lõige 2 reguleerib Eesti KKO kaasamist avaliku korra tagamisse teise riigi territooriumil. Iseseisvat tähendust sellel normil ei ole ning see tuleb sisustada rahvusvahelise ja EL-i õigusega etteantud nõuete kaudu.
§ 4. Avalik kord
(1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]
(2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.
1. Avaliku korra mõiste on üks korrakaitseõiguse alusmõistetest. Selle seaduses sätestamise eesmärk on piiritleda korrakaitseõigusega kaitstavate õigusväärtuste ring. Avaliku korra mõiste ulatusest sõltuvad seega KKO-de pädevuse ulatus ja volitused.
Avaliku korra mõistet kasutavad ka põhiseadus ja teised õigusharud ja – valdkonnad (nt karistusõigus, tsiviilõigus, rahvusvaheline avalik ja eraõigus, EL-i õigus).36 Oluline on silmas pidada, et nende mõistete sisu ei pruugi langeda kokku avaliku korra mõistega KorS-i tähenduses.
2. Avaliku korra mõiste praktiline tähendus on politsei kui üldorrakaitseorgani ja muude korrakaitseorganite (erikorrakaitseorganite) jaoks erinev. Eelkõige on avaliku korra (üld)mõistel tähtsust üldkorrakaitseorgani (politsei) jaoks, sest viimane tegutseb vahetult KorS-ist tuleneva pädevuse alusel ja peab igal sekkumisjuhul otsustama, kas olukord on avaliku korra kaitsega hõlmatud. Erikorrakaitaseorganite puhul tuleneb nende pädevus eriseadusest või määrusest ja on juba eelnevalt piiritletud (enamiku erikorrakaitseorganite puhul konkreetsete õigusnormide täitmise üle järelevalve teostamisega eriseaduse riikliku järelevalve peatükis). Seega ei tugine erikorrakaitseorganid riikliku järelevalve ülesande täitmisel üldjuhul vahetult avaliku korra mõistele.
3. Avalik kord on KorS-i järgi rahuseisund ühiskonnas, milles on tagatud kolme õigushüvede grupi kaitstus.
4. Avalik kord on tagatud, kui järgitakse õigusnorme.
Nt Prümi lepingu art 25; EL Nõukogu otsuse 2008/615/JSK art 17 lõige 2 näeb ette nii alternatiivi a kui ka b kasutamise võimaluse.
Vt avaliku korra mõiste kohta ka: Laaring 2012, lk 247–261; Jäätma 2015, lk 124 jj; Aedmaa 2004, lk 499–504.