Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu. Joel Fuhrman
href="#n12" type="note">12 13
Me ei oleks ka teaduslike katsetega osanud luua veel efektiivsemalt vähki tekitavat keskkonda. Toidame oma lapsi ohtrate küllastunud rasvadega, lisame palju töödeldud toite, mis sisaldavad ohtlikke (tööstuslikult valmistatud) transrasvu ja ühendame selle rafineerimata taimse päritoluga toidu puudumisega, et tagada vajalike fütokemikaalide puudujääk, ning olemegi suutnud luua rahva, kellel esineb sagedasti autoimmuunhaigusi, allergiat, ülekaalulisust, diabeeti ning lõpuks ka südamehaigusi ja vähki.
PÕHILISED TOIDUD: TOIDU TARBIMINE INIMESE KOHTA AMEERIKAS – 1996
Allikas: USDA Agriculture Fact Book 98: peatükk 1-A
Ameeriklased saavad vaid 5 protsenti kaloritest puu- ja köögiviljadest, ubadest ja töötlemata pähklitest ja seemnetest ehk toitudest, mis sisaldavad hea tervise säilitamiseks vajalikke toitaineid. Kuni meie toitumine ei ole selline, et omandame enamiku kaloritest kaitset pakkuvatest toitudest, ei tohiks me imestada, kui meie 25-aastasel tütrel ilmneb luupus või 18-aastasel pojal haavandiline jämesoolepõletik. Kui viljakas iga on möödas, muutub suur osa meie lastest ülekaaluliseks ning nad vananevad kiirelt, vajavad kõrgvererõhuravimeid, diabeedi- ning südamehaiguste ravimeid ja võivad saada südameinfarkti või surra enneaegselt vähki. Seda on võimalik vältida.
Vähil ja südamehaigustel on sarnased põhjused. Umbes 35 protsenti täiskasvanud ameeriklastest sureb vähki, 50 protsenti sureb südamehaigustesse ja -rabandusse. Mida kauem ebaõige toitumine kestab ja mida varem see alguse saab, seda suuremad on riskid.
Faktid rasvade kohta
• Küllastunud rasvadel on kõige otsesem põhjuse-tagajärje suhe südamehaiguste ja vähiga.
• Lisaks suhkrule saavad enamik Ameerika lastest suurema osa oma kaloritest võist ja juustust.
• Kõige suurema küllastunud rasvade sisaldusega toidud, mida ameeriklased söövad, on või ja juust.
Viimase 30 aasta jooksul on juustu tarbimine Ameerikas kolmekordistunud ning juust kuulub peaaegu iga toidukorra juurde. Seda leidub sulatatuna burgerites ja kanafileel, riivituna salatitel ning sulatatud kujul saiakattena ja pastaroogadel. Ei ole üllatav, et juustust saame kõige enam (artereid ummistavat) küllastunud rasva.
Südamehaigused saavad alguse meie nooruses ning siis ei ole neid enam lihtne tagasi pöörata. Mitte keegi ei tohiks süüa enam kui viis grammi küllastunud rasva päevas. Seda piiri ületades tõusevad haigestumise riskid hüppeliselt.
Kõik loomse päritoluga toidud sisaldavad kolesterooli, samuti kipuvad need sisaldama ohtralt tihkeid ja raskeid ehk küllastunud rasvu. Enamik taimseid toite sisaldavad vähe küllastunud rasvu, välja arvatud mõned troopilised taimsed õlid, näiteks palmi- ja kookosõli, kus küllastunud rasvad esinevad looduslikult.
JUUSTU TARBIMINE NAELADES INIMESE KOHTA AMEERIKAS 1915–2000
Loomsete toitude tarbimist vähendades väheneb kolesterooli ja küllastunud rasvade tarbimine. Väiksem kolesterooli ja küllastunud rasvade tarbimine annab meile saledama keha ja puhtad arterid ning vähendab riski haigestuda südamehaigustesse ja mitmetesse muudesse toitumisega seotud haigustesse, nagu rabandused, rinnavähk, soolevähk, diabeet ja rasvumine.
KÜLLASTUNUD RASVADE SISALDUS LEVINUD TOITUDES 14
Küllastunud rasva grammides
Paljud taimeõlid on tööstuslikult rikastatud ehk hüdrogeenitud. Transrasvu kasutatakse tavaliselt töödeldud rämpstoidus, näiteks maiustustes, sõõrikutes, friikartulites ja snäkkides.
Transrasvad (tuntud ka kui fantoomrasvad) tekivad osalise hüdrogeenimise protsessi käigus, kui vedel taimeõli muudetakse tahkeks rasvaks. Osaliselt hüdrogeenitud õlisid kasutatakse väga paljude toitude valmistamisel, muu hulgas ka küpsistes ja snäkkides. Kuigi paljud toidud on väidetavalt madala kalorsusega või vähese kolesteroolisisaldusega, ei anta tarbijale infot transrasvade sisalduse kohta, mis on aga kolesteroolist veelgi hullemad.
Transrasvade sisaldus on hüdrogeenitud õli nimetuse all mõnikord ära toodud karpidel, ümbrispaberitel ja purkidel. See tööstuslikult valmistatud toiduaine mängib haiguste tekitajana sama suurt rolli kui küllastunud rasv. See probleem on tegelikkuses veelgi salakavalam, sest toidutootjatel puudub kohustus transrasvade sisaldust toodetes eraldi välja tuua.
Nii küllastunud rasvad kui ka transrasvad tõstavad LDLi ehk halva kolesterooli taset, kuid lisaks sellele vähendavad transrasvad ka HDLi ehk hea kolesterooli taset. Küllastunud rasvad ja transrasvad mõjuvad kolesteroolitasemele halvemini kui otsene kolesterooli söömine.
Kiirtoidus leidub tavaliselt väga palju transrasvu. Kõige hullemad on friikartulid ja muud osaliselt hüdrogeenitud õlis praetud toidud. Samuti tasub olla tähelepanelik taimses õlis praetud toitude suhtes, kuna õlide kuumutamine, jahutamine ja uuesti kuumutamine põhjustab keemilisi muutusi, millel on transrasvadele sarnane negatiivne mõju.
Kui einestate tihtilugu kodust väljas restoranides ja tarbite kiirtoitu, on tegemist riskikäitumisega. Ärge sööge praetud toite. Ainus viis, kuidas end kaitsta, on süüa täisväärtuslikku, kodus valmistatud toitu. Juhul, kui einestate siiski väljas, veenduge, et te teate, mida te täpselt sööte ja kuidas see toit on valmistatud.
NÄITEID (OHTLIKKE) TRANSRASVU PILGENI TÄIS TOITUDEST 15
Töödeldud toit ja kiirtoit ei sisalda mitte ainult ohtlikke transrasvu ja muid lisaaineid, need võivad sisaldada ka suures koguses akrüülamiide. Need vähki tekitavad keemilised ühendid tekivad töödeldud toitude kõrgel kuumusel küpsetamisel ja praadimisel. Paljud töödeldud toidud, näiteks krõpsud, friikartulid ja suhkrukattega hommikuhelbed sisaldavad suures koguses akrüülamiide. Need ühendid tekivad ka kodus toitu kuni pruunistumiseni küpsetades või praadides, kuid toidu aurutamisel ja keetmisel neid ei teki.
Teadusringkondades puhkes 2002. aastal ülemaailmne paanika, kui teadlased avastasid, et paljudes neist toitudest, mida lapsed söövad, leidub suures koguses neid potentsiaalselt vähki tekitavaid ühendeid. Akrüülamiidid põhjustavad geenimutatsioone ning laboriloomadel on selle tagajärjel esinenud eri liiki vähke, sealhulgas rinna- ja emakavähki. Sajaprotsendiliselt ei ole tõestatud, et akrüülamiidid põhjustavad inimestel vähki haigestumist, kuid enamik vähispetsialiste eeldab, et see nii on.16 Siit tuleneb veel üks põhjus ülekuumutatud ja töödeldud toitude vältimiseks.
Paljud inimesed usuvad, et rasvumist, vähki ja südamehaigusi põhjustab rasv ja söövad seetõttu kana ilma nahata, rasvatut majoneesi ja pastat. Kahjuks on madala rasvasisaldusega teraviljatoodetel ja vähese rasvasisaldusega loomsetele toiduainetel põhinev toitumine liiga madala fütokemikaalide sisaldusega, et säiliks hea tervis. Need inimesed saavad liiga vähe mineraalaineid ja tervislikke rasvu. Olulised on rasvade liik ja nende allikas.
Toored pähklid, seemned ja avokaado on samuti rasvarikkad toiduained, kuid need sisaldavad tervislikke rasvu, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenemiseks, samuti sisaldavad need rohkelt toitaineid. Nende toitude tarbimine tagab võimsa kaitsekilbi haiguste vastu. Tulemused on lausa hämmastavad, näiteks ühes uuringus oli meestel, kes sõid tooreid pähkleid, südameinfarkti risk poole väiksem kui meestel, kes pähkleid ei söönud.17 On tõestatud, et tooreste pähklite ja seemnete söömine vähendab mis tahes põhjusel surmariski, pikendades seeläbi eluiga. Selline tulemus saadi erinevate inimgruppide, kaasa arvatud valge nahavärviga inimeste, afroameeriklaste
Lichtenstein, A. H. Trans Fatty acids and cardiovascular disease risk.
Composition
Exler, J., Lerner, L., Smith, J. Fat and Fatty Acid Content of Selected Foods Containing Trans-Fatty Acids. Special Purpose Table No. 1. U.S. Department of Agriculture. Beltsville Human Nutrition Research Center. Nutrient Data Laboratory, www.nal.usda.gov/fnic.foodcomp.
Konings, E. J., Baars, A. J., van Klaveren, J. D., et al. Acrylamide exposure from foods of the Dutch population and an assessment of the consequent risks.
Albert, C. M., Gaziano, J. M., Willett, W. C., Manson, J. E. Nut consumption and decreased risk of sudden cardiac death in the Physicians’ Health Study.