Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu. Joel Fuhrman
kui ka vähki. Kreeka pähklite, mandlite, pistaatsiapähklite, päevalilleseemnete, linaseemnete ja mitmete teiste pähklite ja seemnete söömine on meie ja eriti meie laste jaoks parim viis vajalike tervislike rasvade saamiseks otse looduse maitsvast ja saastamata allikast. Inimesed ja teised primaadid on looduse poolt loodud olenditeks, kes söövad pähkleid. Peaksime need toidud paigutama oma rahva toidupüramiidis kõrgele kohale. Kahjuks on valitsuse poolt sponsoreeritud püramiidid tugevasti mõjutatud sotsiaalsetest ja poliitilistest eelistustest ega põhine teaduskirjandusel. Kui lapsed omandavad enamiku asendamatutest rasvadest toorestest pähklitest ja seemnetest, saavad nad lisaks tervislikele rasvadele ka suurel hulgal muid kasulikke mineraalaineid ja antioksüdante.
Umbes ühel protsendil lastest esinev maapähkliallergia (tegelikult on tegu kaunviljaga) on viimasel ajal arenenud riikides suuresti sagenenud ja allergia puupähklite suhtes, mida esineb küll harvemini, on samuti hakanud sagenema. Teadusuuringud on allergia esinemise sagenemist seostanud antibiootikumide tarvitamisega varajastel eluaastatel, liiga lühiajalise rinnapiimaga toitmisega või selle puudumisega, liiga varase tahkele toidule üleminekuga ja pähklite röstimisega.19
Ema hea toitumine raseduse ajal, tema rinnapiima kvaliteet ja toidud, mida laps sööb, loovad aju ehituseks vajaliku toormaterjali ning varustavad aju ka tema toimimiseks vajaliku materjaliga. Varajaste eluaastate toitumine on määrava tähtsusega iga lapse jaoks, võimaldades saavutada maksimaalset intellektuaalset potentsiaali. See, mida inimene sööb, mõjutab kogu elu neurotransmitterite taset ja rakustruktuure ning reguleerib kõiki vaimseid protsesse, mis mõjutavad meie mõtlemist ja tundeid.
Teadlased on märganud, et lastel, keda toideti kogu esimese eluaasta jooksul rinnapiimaga, on kõrgem IQ kui neil, keda toideti rinnapiimaasendajaga.20 Alguses arvati põhjuse olevat selles, et rinnapiim sisaldab oomega-3-rasvhappeid ja DHAd, mis on aju arenguks hädavajalikud ning mida rinnapiimaasendajas (kuni hiljutise ajani) ei olnud. (Otse loomulikult sõltub oomega-3-rasvhapete sisaldus rinnapiimas ema tarbitavast oomega-3-rasvhapete kogusest.) Nüüdseks on teadlased välja selgitanud, et lisaks DHA rasvhapetele mõjutavad aju arengut ka mitmed teised toitained ning ema roheliste ja muude värskete köögiviljade tarbimine suurendab toitainete sisaldust ja mitmekesisust tema rinnapiimas. Ei ole kuigi üllatav, et ükskõik millise enam kui neljakümnest olulisest toitainest ebapiisavas koguses tarbimine esimestel, kriitilistel eluaastatel avaldab tugevat ja eluaegset mõju mälule ja intelligentsusele.21 Kui ema toidus on rikkalikult puu- ja köögivilju, ube ja pähkleid, saab laps temalt rinnapiimaga hulgaliselt fütotoitaineid, mis mängivad olulist rolli lapse arengus. Teadlased on kindlaks teinud, et üldiselt on rinnapiimal kasvanud lapsed pudelitoidul kasvanud lastest nutikamad ning need rinnapiimal kasvanud lapsed, kelle emad toitusid kogu raseduse ja imetamise aja tervislikult, süües rohkelt köögivilju, said emalt kogu tulevaseks eluks kaasa suurima võimaliku ajupotentsiaali.
Hulk aastaid uskusid teadlased, et suurem osa aju arengust toimub esimestel eluaastatel. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et aju areng jätkub ka teismeeas ja hiljemgi, seega mängib järjepidev korralik toitumine maksimaalse intelligentsuse saavutamisel väga olulist rolli. Inimestel võtab küpseks saamine palju kauem aega kui teistel imetajatel, kuna meie aju on nii keerukas ja võimas ning selle kõrgelt arenenud elundi täielik väljaarenemine võtab kauem aega.
Rohkelt vajalikke toitaineid sisaldav toitumine mõjutab intelligentsust. Me suudame oma intelligentsust maksimaalselt arendada vaid aju normaalset arengut toetavaid toitumuslikke tegureid maksimaalselt kaasates. Toitumine, mis kaitseb meid vananemise ja vähi eest, aitab meie lastel suurendada oma intelligentsust ja kaitsta oma emotsionaalset heaolu. Hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, depressioon ja teised psüühikahäired saavad alguse varajaste eluaastate toitumisest. Meie aju vajab normaalseks toimimiseks piisavalt toitaineid. Nooremate inimeste aju on toitumise negatiivsetele mõjudele vastuvõtlikum.22
Aju koosneb peamiselt rasvast. Selleks, et ajurakud suudaksid rakumembraani voolavust säilitada ja keemilisi sõnumitoojaid õigesti ära tunda, peab nende struktuur sisaldama õiges vahekorras oomega-6- ja oomega-3-rasvhappeid. Liiga vähe oomega-3-rasvhappeid ning liiga palju küllastunud rasvu ja transrasvu võib muuta rakumembraanid jäigaks ja segada rakkude omavahelist infovahetust.23
Toored pähklid ja seemned varustavad lapsi saastamata oomega-3- ja oomega-6-rasvhapetega, edastades need kaitsvas tervikpaketis koos rikkaliku koguse antioksüdantidest vitamiinide ja mineraalainetega. Kuigi kalas on ohtralt oomega-3-rasvhappeid ja DHAd, sisaldab kala- ja loomne rasv vähesel määral toitaineid ja on tihtipeale saastunud reostuse, pestitsiidide, hormoonide ja ravimitega. Lina-, päevalille- ja seesamiseemned ning Kreeka pähklid on head näited suurepärastest ajule sobivatest toitudest, mis võimaldavad saavutada lapse maksimaalset arengupotentsiaali.
Ka marjad ja köögiviljad sisaldavad rikkalikult ajule sobivaid toitaineid. Samad toidud, mis pakuvad tugevat kaitset vähi vastu, mõjuvad ka meie laste aju arengule kõige paremini.
Kui meie lapsed ei tarvita õiges koguses aju arengut kiirendavaid toitaineid, väheneb nende õpivõime ja nende IQ on madalam, samuti võivad nad hilisemas elus haigestuda Alzheimeri tõppe või dementsusesse. Seevastu aitavad aju tööd toetavad toitained meie lastel saavutada oma elus maksimaalne arengupotentsiaal ja seda mitte ainult tervise, vaid ka emotsionaalse tasakaalu, heaolu ja eduka karjääri mõttes.
Ülekaalulisus on kõige enam levinud toitumisalane probleem Ameerika Ühendriikide lastel. Üks kolmest Ameerika lapsest on ülekaaluline ning ülekaalulisuse probleem aina suureneb. Ülekaaluliste laste arv on viimase kümnendi jooksul enam kui kahekordistunud. Sotsiaalne surve alates kodus toidu valmistamise kombe hingusele minekust kuni kiirtoidu võidukäiguni, samuti snäkkide ja limonaadi tarbimise märkimisväärne sagenemine on tekitanud olukorra, kus meie ajastu lapsed on ajaloo kõige paksemad. Sellele toitumiskatastroofile lisanduvad televisioon, arvutid ja videotehnika, millest meie lapsed saavad kätte vajaliku meelelahutuse, kuid kaotavad sealjuures igasuguse füüsilise aktiivsuse. Kui lapsevanemad ei võta siinkohal aktiivset rolli oma lastele tervisliku toitumise ja aktiivse elustiili kujundamisel ja tagamisel, võite olla kindlad, et Ameerika lapsed jätkavad oma teekonda mööda allakäiguspiraali ülekaalulisuse ja halva tervise suunas. Ülekaalulised lapsed kannatavad nii füüsiliselt kui ka vaimselt kogu oma lapsepõlve ning haigestuvad seejärel täiskasvanuna südamehaigustesse, diabeeti ning suure tõenäosusega lõpuks ka vähki.
Paljudes koolides ja lastehaiglates on limonaadi- ja snäkiautomaadid ning isegi kiirtoidurestoranide müügipunktid. Tuginedes 6212 lapsega läbiviidud uuringule, tarbib ligikaudu üks kolmandik 4- kuni 19-aastastest Ameerika lastest iga päev kiirtoitu. Lapsed, kes kiirtoitu sõid, tarbisid võrreldes nende lastega, kes kiirtoitu ei söönud, rohkem rasva, lisatud suhkruid, suhkru abil magustatud jooke, vähem kiudaineid ja vähem puu- ja köögivilju. Kiirtoitu söönud lapsed tarbisid iga päev 187 kalorit rohkem, mis tähendab 6 naela ehk 2,7 kg lisakaalu lapse kohta aastas.24
Lapsed õpivad, mida süüa, oma vanemate laua ääres ning vanemad tarbivad aina enam kiirtoitu, valmistoitu ning söövad ebatervislikumalt kui kunagi varem ajaloos. Ülekaalulised vanemad annavad oma lastele edasi nii rasvumist soodustavad geenid kui ka oma söömisharjumused. Kuid nagu kõikide terviseprobleemide puhul, mängivad geenid siinkohal teatud rolli, kuid mitte peaosa.25 Lapseea ülekaalulisust põhjustab eelkõige see, mis laste ette söömiseks ja joomiseks asetatakse. Ülekaalulisuse näitajad Ameerika Ühendriikides on tõusnud käsikäes limonaadi tarbimisega ning viimase kahekümne aasta jooksul on teismeliste tarvitatud limonaadi kogused kahekordistunud.26 12- kuni 19-aastased poisid tarbivad 34 teelusikatäit suhkrut päevas ja umbes pool sellest tuleb karastusjookidest. Lapsed alustavad karastusjookide tarbimist väga noorelt ning karastusjookide tootjad turustavad reklaamide kaudu agressiivselt
McKeever, T. M., Lewis, S. A., Smith, C., et al. Early exposure to infections and antibiotics and the incidence of allergic disease: a birth cohort study with the West Midlands General Practice Research Database.
Mortensen, E. L., Michaelsen, K. F., Sanders, S. A., Reinisch, J. M. The association between duration of breastfeeding and adult intelligence.
Ramakrishna, T. Vitamins and brain development.
Leiva, P. B, Inzunza, B. N., Perez, T. H., et al. The impact of malnutrition on brain development, intelligence and school work performance.
Haag, M. Essential fatty acids and the brain.
Bowman, S., Gortmaker, S., Ebbeling, C., et al. Effects of fast-food consumption on energy intake and diet quality among children in a national household survey.
Saelens, B. E., Ernst, M. M., Epstein, L. H. Maternal child feeding practices and obesity: a discordant sibling analysis.
French, S. A., Lin, B. H., Guthrie, J. F. National trends in soft drink consumption among children and adolescents age to 17 years: prevalence, amounts, and sources, 1977/1978 – 1994/1993