Kiusatuste ahelik. Neitsijõgi, 6. raamat. Robyn Carr
„Jah, aga ainult pirukate koostises.“
„Sa sööd peaaegu iga päev pirukat,“ märkis Jutlustaja. „Sa jumaldad mu pirukaid. Rohkem kui keegi muu, mulle tundub.“
Mel kortsutas kulmu ja krimpsutas nägu. „See lõpeb nüüd. Kuule, kas saaksid pakkuda ka kalorivaesemaid roogi, palun? Muidu ei saa ma nii tihti sinu juures süüa. Pean lõunasöögi tööle kaasa pakkima ja kodus ise õhtusööki valmistama. See hullus peab lõppema. Ma ei tohi rohkem kaalus juurde võtta. Ma ei taha paksuks minna!“
Jutlustaja keeras pea viltu. „Kas Jack nurises su välimuse üle?“ küsis ta ettevaatlikult.
„Muidugi mitte,“ vastas Mel löödult. „Tema arvates olen ma täiuslik.“
„Näed nüüd.“
„John, sa ei kuula mind üldse. Ma pean dieeti alustama. Kas kirjutad üles, mida ma vajan?“
„Ei,“ vastas Jutlustaja õnnetult. „Sain vist juba aru.“
„Tänan. Rohkem ma ei tahagi. Vajan lihtsalt abi, muud midagi.“
„Kõik me soovime, et oleksid õnnelik,“ sõnas Jutlustaja ettevaatlikult.
„See teeks mind tõepoolest õnnelikuks.“ Mel libistas end pukilt maha. „Aitäh, sellest ma tahtsingi rääkida.“
Pärast naise lahkumist seisis Jutlustaja tükk aega paigal ja mõtles. Seejärel läks ta tagaruumides töötavate meeste juurde. Jack seisis tema endises magamistoas ja vestles Pauliga. Mõlemad mehed kandsid kiivrit, kuid Jutlustaja pea oli paljas. Ta ootas. Viimaks pöördusid Paul ja Jack tema poole, Paul ohkas ja vangutas pahaselt pead. Ta tegi kaks hiiglaslikku sammu, haaras kiivri ja ulatas selle Jutlustajale.
„Ma ei kavatse rohkem korrata,“ riidles Paul. „Siia ei tulda peakaitsmeta.“
„Jajah,“ kohmas Jutlustaja ja pani kiivri pähe. See oli talle väike ja jäi pealaele kõrguma.
„Sul on selle kandi suurim pea,“ märkis Paul. „Me ehitame teise korruse karkassi. Sa lausa kutsud endale õnnetust kaela.“
„Jah, saan aru. Kuule,“ ütles Jutlustaja ja pöördus Jacki poole. „Mel käis äsja siin. Ta kurtis toidu üle.“
„Ah?“ tegi Jack. „Mel?“
„Jah. Ta väitis, et minu söögid teevad ta paksuks.“
Jack kõkutas naerda. „Ah selles on asi. Jah, ta on viimasel ajal sel teemal häält tõstnud. Ära pabista.“
„Tema meelest peaksin ma küll pabistama. Ta oli härga täis.“
„Ta on sünnitanud neljateistkümne kuu jooksul kaks last ja läbinud emaka eemaldamise lõikuse. Ja olgugi et talle ei meeldi, kui seda meelde tuletatakse – ta on jäänud vanemaks. Naised muutuvad ikka priskemaks. Tead küll.“
„Kust sina seda tead?“
„Mul on neli õde,“ vastas Jack. „Naised muretsevad ainult oma pepu ja tisside suuruse pärast. Ja reied – need tulevad ka sageli jutuks.“
„Ta karjus minu peale,“ jätkas Jutlustaja pisut ehmunult. Paul naeris ja Jack lihtsalt vangutas pead. „Kas sa oled talle öelnud?“ uuris Jutlustaja. „Et naised lähevad vananedes paksemaks?“
„Kas sulle tundub, et ma tahan surma saada? Pealegi pole ta minu arvates sugugi paks – aga minu arvamus muidugi ei loe.“
„Ta tahab salateid. Ja värskeid puuvilju.“
„Kui raske see ikka saab olla?“ küsis Jack.
„See polegi raske,“ kehitas Jutlustaja õlgu. „Aga see pole mina, kes talle iga päev pirukat näost sisse topib.“
Paul tõi kuuldavale naerupahvaka ja Jack manitses: „Jälgi oma sõnu, Jutlustaja.“
„Ta tahab, et kasutaksin vähem koort ja võid, vähendaksin toitude kalorisisaldust. Jack, siis ei maitseks mu toidud enam sugugi nii hästi. Kastmeid ei saa teha ilma koore, või, rasva ja jahuta. Inimesed jumaldavad selliseid asju: lõhet tillikastmes, pastat juustu ja võiga, täidetud forelli, rinnaliha ja küüslaugu-kartuliputru. Paksu leemega hautisi. Minu toite tullakse väga kaugelt nautima.“
„Jah, ma tean, Jutlustaja. Sa ei pea kõike muutma, aga paku Melile ka midagi, eks? Salatit, grillitud kanarinda, kala ilma koorekastmeta ja muud säärast. Sa tead, mida teha. On ju nii?“
„Muidugi. Sa ei arvagi, et ta tahab kogu linnarahvast dieedile panna? Sest tema sõnul pole mu söögid tervislikud.“
„Ei, usun, et see tuhin läheb tal üle. Aga kui sa ei taha sellest rohkem kuulda, siis paku talle lehtsalatit.“ Jack muigas. „Ja piruka asemel lihtsalt õuna.“
Jutlustaja vangutas pead. „Tead, ma kahtlustan, et see ajaks teda närvi, olgugi et ta seda ise nõudis.“
„Ta ju ütles, et tahab seda, eks?“
„Jah.“
„Edu sulle selle asjaga!“ soovis Jack naerulsui.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.