Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940. Ivo Juurvee
Intelligence Cycle. // Intelligence and National Security 2006, 6, lk 959–979; Loch K. Johnson. Making the Intelligence “Cycle” Work. // International Journal of Intelligence and Counterintelligence 1986, 4, lk 1–23.
29
Tema tegevuse ja raamatu sünniloo kohta vt: Ivo Juurvee. Meie mees Havannas või nende mees Tallinnas. // Eesti Ekspress, 14.07.2005.
30
Walter Laqeur. The Question of Judgment: Intelligence and Medicine. // Journal of Contemporary History, Vol 18, 1983, lk 533–548.
31
Väga laias laastus jagunevad need samamoodi ka praegu, kuid seoses tehnoloogia arenguga viimase sajandi jooksul on üht-teist ka lisandunud, nagu näiteks elektromagnetkiirguse mõõtmisel ja analüüsil põhinev
32
Külma sõja perioodil said selle luurekogumisviisi kasutamisel kõige olulisemaks vahendiks luuresatelliidid, kuigi kasutusse jäid ka kõik varasemad meetodid.
33
Sellise jaotuse väljatöötamisel on abiks olnud ka praegu kehtiv
34
Mitte ajada segamini tänapäevase juriidilise terminiga „õiguskaitse”.
35
ERA 2124-2-1100. Vabadussõja ajaloo komitee: Nõukogude Vene salaluure huvialade skeem. (Dateerimata. Originaal joonestuspaberil mõõtmetega 156x73 cm ja värviline, kirjapilt on jäetud muutmata.) Võib arvata, et kuulus muuseumi ekspositsiooni või kasutati esitlusmaterjalina. Koostatud arvatavasti 1930. aastatel, osaliselt viitab sõjaaegsele olukorrale (näiteks sabotaaži rahu ajal praktiliselt ei kasutata), teisalt aga rahu ajale (mobilisatsiooniplaan on võõrriikide eriteenistuste prioriteediks enne sõda, kuid kaotab aktuaalsuse kohe pärast selle läbiviimist, ehk juba sõja algfaasis).
36
Need põhjalikud uurimused on: Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924. Tallinn: SE&JS, 2010; Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani. Tallinn: SE&JS, 2013.
37
Parim näide selle kohta on ehk Lääne luuretegevus Külma sõja ajal. Idabloki tugevate eriteenistuste ja arenenud vastuluure tõttu oli inimluure korraldamine väga keeruline. Tsensuur piiras tugevalt täpse info avaldamist ajakirjanduses ja teisalt täitis propaganda väljaanded kasutu või väära infoga – seega oli luurest vajaliku info saamine ka avalike allikate kaudu keerukas. Seepärast eelisarendati luurelennukeid/satelliite ja signaalluuret ning suur osa vajalikust infost õnnestus siiski hankida.
38
Tänapäeval on sarnase tegevuse kohta kasutusel termin „julgeolekukontroll”, kuid kuna see omab täpset juriidilist määratlust – vt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, 4. jaotis. RT I 2007, 16, 77RT I 2007, 16, 77 – mis erineb paljudes aspektides käesolevas töös vaadeldaval perioodil praktikas läbiviidud tegevustes (sh on põhimõtteline erinevus ka õigusliku regulatsiooni kui sellise olemasolu), ei ole segaduse vältimiseks ülalnimetatud terminit kasutatud.
39
Ivo Juurvee. Estonian Interwar Radio-Intelligence. // Baltic Defence Review 2003, 2, lk 123–137; Ivo Juurvee. Briti sideluure Eesti kommunistide vastu. // Tuna 2011, 4, lk 111–113; Ivo Juurvee. Wabariigi moodsad salakõrvad. Tehnikamaailm 2003, 2, lk 64–66.
40
MTÜ S-Keskuse projekt „Krüpto II”, mida HTM toetas vastavalt 16.12.2010 sõlmitud lepingule nr 10.1-8.1/985.
41
Ainuke üritus riigisaladuse kaitsele süsteemsemalt läheneda on ühes kaitsepolitsei aastaraamatus ilmunud lühike artikkel: Riigisaladuse kaitse 1920–1940. // Kaitsepolitsei aastaraamat 2005. Tallinn: Kaitsepolitseiamet, 2006, lk 34–36. Teemat on süsteemsemalt puudutanud Eero Medijainen, vt: Saadiku saatus: Välisministeerium ja saatkonnad 1918–1940. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, lk 80.
42
Tiit Noormets. Eesti sõjaväeluure tegevusest, meetoditest ja vahenditest aastail 1920–1940. // Luuramisi: Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. Tallinn: Kistler-Ritso Sihtasutus, 1999, lk 35–66.
43
Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda pärast rahu: Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924. Tallinn: SE&JS, 2010; Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastani. Tallinn: SE&JS, 2013.
44
Ivo Juurvee. Krüptograafid 1920–30ndate Eestis. // Tehnikamaailm 2006, 9, lk 78–80.
45
Elias Kasak. Mälestusi. Tallinn: EPL, 2011 (Kasaku mälestuste trükis ilmumata osa kohta vt: Nõmm, Aart. Teenistusest Kaitsevägede Staabis aastatel 1926–1934. // Aastaraamat 2010. Tallinn: Kaitseväe Peastaap, 2011, lk 111–115); Alfred Luts. Heitluste keerises. Tallinn: Olion, 2004; Oskar Mamers. Kahe sõja vahel. Stockholm: EMP, 1957; Harald Roots. Kui võitluseta murdus mõõk. Toronto: S. n., 1993; William Tomingas. Mälestused. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. Üks kasutatud memuaarteos on kirjutatud juba enne Teist maailmasõda ja ilmus esmakordselt 1939. aastal Bulgaarias: Николай С. Батюшин. Тайная военная разведка и борьба с ней. // У истоков русской контрразведки: Сборник документов и материалов. Кучково Поле: Общество изучения истории отечественных спецслужб. 2007, lk 73–226.
46
Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas. Kd 12. Tallinn: Ajalehe Kodumaa väljaanne, 1966.
47
Ivo Juurvee. Idabloki eriteenistused Külma sõja ajaloorindel Andrus Roolahe ja Julius Maderi näitel. // Ajalooline Ajakiri 2009, 1/2, lk 47–76.
48
Venemaa õiguse allikaid on ka teisi (Полное Собрание Законов Российской империи ja Собрания узаконений и распоряжений правительства), kuid VSK oli neist juhtiv ja pidevalt uuendatav terviktekstide kogu, selle kasutamine ja sellele viitamine oli tavaks ka sõdadevahelise perioodi Eestis. Venemaa õiguse kodifitseerimise kohta laiemalt, vt: Jüri Uluots. Eestimaa õiguse ajalugu: Konspekt. // Peeter Ilus (koost). Eesti õiguse ajalugu. Tallinn: Penikoorem, 2008, lk 343–346.
49
„Väga raske” on pehmelt öeldud – keeruline on aru saada, kuidas oli ilma VSK-ta administratiivasjade peavalitsusel üldse võimalik töötada! Küllap oli neil võimalik VSK mõnda uuemat väljaannet laenata, mis tegi töö loomulikult aeganõudvamaks ja ebamugavamaks.
50
Siseministeeriumi administratiivasjade peavalitsuse juhataja abi saadikule Moskvas, 12.07.1922. ERA, 957-1-123, L 37.
51
Aleksander Buldas. Üldiseks teadmiseks avaldatud Riigikohtu 1920.–1931. a. otsustes leiduvate seaduseseletuste kogu. Tallinn: autori kirjastus, 1933; Aleksander Buldas. Riigikohtu 1932.–1938. a. otsustes leiduvate seaduseseletuste kogu. Tallinn: autori kirjastus, 1939.
52
Aleksander Buldas. 1920.–1938. a. „Õiguses” leiduvate artiklite ja arutluste süstemaatiline nimestik. Tallinn: autori kirjastus, 1939.
53
Ainus käesoleva töö seisukohalt huvipakkuv käsitlus on: Kristi Aule. Riigisaladus – kas „salajane õigus”?: Informatsioonivabaduse loomulikust piirist. // Juridica 2002, 5, lk 303–311.
54
Vt Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus, RT I 2007, 16, 77; Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord, RT I 2007, 73,