Hinge saatus. Michael Newton
minu küsimuse suhtes) Nii kaua kui tahan!
Dr N: Kas Doni räägib sinuga sel ajal Stanley’st ja sinu käitumisest kummitusena?
H: (reageerib vastumeelselt) Ta ei tee seda! Lunastaja pole Tishin (kliendi teejuht). Need küsimused tulevad hiljem. See on minu jaoks puhkeaeg. Doni nägu väljendab vaid hellust ja armastust, ta ei tõrele kunagi. Ta julgustab mind mängima. Tema tööks on ravida minu hinge ja aidata mul oma meeli puhastada.
Kui Elizabethi energiat on noorendatud, viib Doni ta Tishini juurde ja suudleb teda hüvastijätuks. Seejärel algab esialgne hindamine nagu tavalisel suunistusel, kui hing vaimuilma tagasi jõuab. Ma pääsen koos Elizabethi-Belindaga sellele väga õpetlikule nõupidamisele. Algul väidab Belinda, et tema elu hüljatud naisena jooksis tühja. Muidugi heidab Elizabeth suure osa oma kannatusterohkest elust kõrvale korrektuure tegemata ja muutusi tunnistamata. Tishini juhendamisel saab ta aru, et see õppetükk polnud asjatu. Nüüd on Belinda sõltumatu ja ettevõtlik naine, kes on vastu pidanud nii mitmeski emotsionaalses tormis.
Olen kindel, et lugeja on juba taibanud – Stanley on praeguses elus Stuart. Kui loo seda osa inimestele jutustan, öeldakse mulle mõnikord: “Oh jumal, ta suutis sellele värdjale kõik tagasi teha.” Selline mõtteviis näitab, et oleme karma õppetükkidest valesti aru saanud. Elizabethi ja Stanley’ hinged olid vabatahtlikult nõus võtma endale Belinda ja Stuarti rollid. Stuart pidi tundma emotsionaalset valu selle pärast, mis ta Elizabethile oli teinud. Stanley’na oli ta sidunud end abielusidemetega kultuuris ja ajal, kus naised sõltusid suurel määral oma abikaasast. Kuna tema otsus naise juurest lahkuda oli kiire ja kindel, mõjus see eriti brutaalselt. See aga ei vabanda Elizabethi, kes ei võtnud endale vastutust oma elus muudatusi läbi viia. Tema kannatused ja olukorra eitamine olid nii äärmuslikud, et tast sai kummitus.
Uurides Stanley’ rolli tema praeguses elus, pidi Belinda hing selgusele jõudma, mis on tekitanud Stanley’s tunde, et ta on lõksus ebasobivas paigas. Belinda ei olnud Stuarti naine, kui ta Idarannikult lahkus, nii et tingimused ei olnud päris samad kui nende eelmises elus, kus Stuart elas Stanley’na. Kuid ka selles elus olid nad armastajapaar ja Stuart tundis end mahajäetuna, kuna Belinda tahtis lahkuda linnast, sõpradest ja perekonnast, et otsida mujalt seiklusi ja paremaid võimalusi. Kuna Belindal oli südikust üksi lahkuda, taipas tema hing nüüd, et Stanley ei olnud teda maha jätnud pahatahtlikust soovist talle emotsionaalset valu põhjustada. Stanley ihkas vabadust, Belinda samuti.
Belinda oli praegusesse ellu kaasa võtnud jälje eelmisest elust. Karma seisukohalt vaadatuna leidus Belindas annus Elizabethist jäänud hingepiina, mida ta ei suutnud kuni meie seansini mõista. Belinda rääkis mulle, et mõtleb ikka veel Stuartile ja et tõenäoliselt ei suuda Stuart teda unustada, sest Belinda oli tema esimene armastus. Nad kuuluvad sugulashingedena samasse gruppi ja ma arvan, et tõenäoliselt valivad nad oma järgmises elus uued rollid, et olla koos ja viia kahes eelmises elus õpitu tasakaalu.
Nendele, keda huvitab, miks pidi Belinda läbi tegema lühikese vastamata armuloo Burtiga, ütlen ma, et see oli test. Ka Burt kuulub samasse hingegruppi ja ta oli vabatahtlikult nõus valla päästma Belinda mälestused ajast, mil too elas Elizabethina, et teada saada, kas too on õppinud vastu seisma murtud südame põhjustatud emotsionaalsele valule. Samuti andis Burti tegu Belindale märku ärgata ja endale teadvustada, mis tunne oli Stuartil, kui Belinda ta maha jättis. Karma mõõk on kahe teraga.
Vaimne kahesus
Mõne aasta eest jutustati ühes ajakirjas Inglismaal rännanud ameeriklannast, kes autoga läbi külade sõites tundis mingit seletamatut tungi pöörata algsest sihist kõrvale. Peagi jõudis ta vana mahajäetud häärberi juurde (mitte Stanley oma). Majahoidja rääkis naisele, et selles majas kummitab vaim, kes sarnaneb väga temaga. Maja ümbruses jalutades tundis naine millegi sealsega kummalist seost. Arvatavasti oli ta seal selleks, et iseennast vabastada. Oletatavasti tõmbusid tema hinge kaks osa teineteise poole samal müstilisel viisil, mis on võimalik kahe ühte hinge omava, paralleelelu elava inimese puhul, kui selleks on sundiv vajadus.
Esimeses peatükis rääkisin hinge kahesusest ja sellest, kuidas hing on võimeline oma energiat jaotama ja korraga rohkem kui üht elu elama. Enamiku hingede puhul jääb osa nende energiast kõigi kehastumiste ajal alati vaimuilma. Selgitan hinge jagunemist järgmises peatükis, kuid hinge energia lõhestumine on eriti asjakohane just kummituste uurimise juures. Eelmises juhtumis jäi osa Elizabethi energiast vaimuilma, tegeldes seal oma õppetükkidega ja suheldes teiste hingedega, kuigi naine viibis mõnda aega kummitusena vaheolus. See teine osa võib samuti taaskehastuda ja võtta endale uue elu, nagu juhtus minu arvates naisega, kes leidis selle kummitusemaja.
Ma ei ole nõus kummituse asjatundjatega, kes väidavad, et kummitused kujutavad endast üksnes maist kesta ilma hinge teadvusetuumata. Mõnes elutsüklis otsustab hing võtta inimkehasse kaasa vähem energiat, kui tarvis oleks. Aga kui temast saabki kummitus, on ta siiski midagi palju enamat kui energiast tühi koor. Võiks arvata, et kummituse vaimuilma jäänud energiast oleks tema segaduses alter ego’le rohkem kasu kui Maa läheduses tiirutamisest. Enamik ülemineku sooritanud ebaküpseid hingi ei ole ise suutelised energiaid ühitama. Järgnev katkend pärineb ühe kummituse sugulashingelt. See kummitus on noor I tasandi hing, minu kliendi esimene abikaasa.
15. juhtum
Dr N: Sa rääkisid mulle, et sinu esimesest abikaasast Bobist sai pärast tema viimast elu kummitus. Palun selgita neid asjaolusid.
H:Bobist sai kummitus, sest ta tapeti noorelt, kui olime selles elus abielus. Ta ei tahtnud lahkuda, sest oli ränga ahastusekoorma all ja minu pärast mures.
Dr N: Ma mõistan. Oskad sa mulle ligikaudu öelda, kui suure osa oma energiast ta sellesse ellu kaasa võttis?
H: (noogutab nõusolevalt) Bobil oli kaasas umbes veerand oma energiast ning sellest talle mentaalse kriisi ajal ei piisanud … ta tegi valearvestuse … (peatub)
Dr N: Kas sa arvad, et Bobist poleks võib-olla kummitust saanud, kui ta oleks igaks juhuks rohkem energiat kaasa võtnud?
H: Ah, ma ei oska sellele küsimusele vastata, kuid arvan, et see oleks teinud ta tugevamaks … hingevalule vastupidavamaks.
Dr N: Miks ta siis Maa peale nii vähe energiat kaasa võttis?
H: Noh, ta tahtis rohkem tegelda oma tööga vaimuilmas.
Dr N: Ma ei saa aru, miks Bobi teejuht ei käskinud tal rohkem energiat Maale kaasa võtta.
H: (raputab eitavalt pead) Ei, ei! Meid ei tõugata sel moel edasi. Oleme oma valikutes vabad. Ja Bob ei pidanud kummituseks hakkama, sa ju tead. Bobile anti nõu rohkem energiat kaasa võtta, kuid ta on põikpäine, ja ta on alati kaalunud võimalust elada samaaegselt teist elu (paralleelelu).
Dr N: Vaatame, kas ma sain õigesti aru. Bob ülehindas oma võimet toimida kriisisituatsiooni ajal oma kehas normaalselt, omades vaid 25 % energiast?
H: (kurvalt) Ma kardan küll.
Dr N: Isegi kui ta surres kehast ilma jäi?
H: See ei loe. Mõju jäi ju püsima ning tal polnud oludega võitlemiseks piisavalt jõudu.
Dr N: Kui pikaks ajaks Bob kummituseks jäi, enne kui ta vaimuilmas oma ülejäänud energia taastas?
H:Mitte kauaks, umbes kolmekümneks aastaks. Ta ei suutnud end ise aidata … liiga vähe kogemusi … osa tema õppetükist … seejärel … sa tead … need olendid, kes valvavad Maa lähedal ja jälgivad eksinud hingi … kutsusid meie õpetaja … et ta tooks ülejäänud osa temast koju …
Dr N: Mõned inimesed on nimetanud neid olendeid eksinud hingede lunastajateks.
H: See on sobiv nimi, kuid Bob polnud eksinud, vaid pigem vintsutatud.
Hinged erakluses
Järgmine juhtum käsitleb