Hinge saatus. Michael Newton
kus elavad teised hinged. Eraldiolek on mentaalne.
Vaikusehinged teavad, et nad on surematud, kuid tunnevad end jõuetuna. Mõtle sellele, mida nad teevad oma üksinduses, ilma abita. Nad käivad üha uuesti ja uuesti läbi oma tegusid, otsides karmalist tähendust kõiges, mida on teinud teistele ja mis teised on teinud neile nende eelmises elus. Võib-olla on nemad teistele või teised neile haiget teinud. Üsna sageli olen kuulnud, et nad peavad ennast ohvriks sündmustes, mille üle neil puudus kontroll. Nad on kurvad ja samal ajal vihased. Nad ei suhtle oma hingegrupiga. Need hinged kannatavad enesesüüdistuste ja piiratud arusaamise all. Pean tunnistama, et need tingimused langevad kokku mõnede purgatooriumi kirjeldustega.
Sartre ütles: “Meil on näiline maine mina oma püüdluste ja ihadega ning tõeline mina.” Sellele lausele lisaksin ma William Blake’i sõnad: “Oma tõelise mina tajumine võib ohustada ühinemist selle minaga.” Erakluses hinged on oma ruumis loobunud näilisest minast ohtra enesepiitsutamise kasuks. Üksildus ja vaikne eneseanalüüs on vaimuilmas hinge elu oluline ja normaalne aspekt. Erinevus on selles, et eksinud hinged ei ole veel valmis oma piinadele kergendust otsima abipalumise, edasiliikumise ja muutuste teel. Hea, et need hinged moodustavad ainult imeväikese osa kõigist hingedest, kes iga päev vaimuilma lähevad.
Kehatud, kes külastavad Maad
On olendeid, kes reisivad Maale nagu turistid ega ole kunagi meie planeedil kehastunud. Mõned neist on kõrgelt arenenud, teised aga kohanevad halvasti. Neid olendeid on kirjeldatud sõbralike, abivalmite ja rahumeelsetena, aga ka eemalehoidvate, ärrituvate ja isegi riiakatena. Usun, et tuhandeid aastaid on neid olendeid meie folklooris peetud võimeliseks nii võluma kui ka hirmutama. Meie mütoloogia teeb vahet heledatel, kerglastel ja tujukatel ning tumedamatel olenditel, kes on rasked ja vastikud. Mõned neist Kristuse-eelsest ajast pärit legendidest on jõudnud tänapäeva religioonidesse uskumusena surmajärgse elu heledast ja tumedast poolest, seal valitsevast headusest ja vägivallast.
Küllalt paljud kliendid on mulle rääkinud, et nad on Maal elatavate elude vahelisel perioodil reisinud kehatuna teistesse maailmadesse nii meie dimensioonides kui ka kaugemal. Mõned jutustavad, et neil rännakutel näevad nad teisi kehatuid olendeid. Seetõttu on minu jaoks üllatav, et saan vaid juhuslikult veidi informatsiooni oma klientidelt, kes on kohanud Maal teisi valgusolendeid. Mu kliendid näevad neid, kui otsustavad külastada Maad kehatuna elude vaheajal. Sellised teated on huvitavad, nagu näitab järgmine juhtum.
17. juhtum
Dr N: Kuna sa jutustasid mulle, kuidas naudid oma rännakuid eludevahelisel perioodil nii füüsilistes kui ka mentaalsetes maailmades, siis olen uudishimulik, mida sa tead teistest olenditest, kellega võid Maale tulles kohtuda.
H: Nad hõljuvad läbi meie reaalsuse samamoodi nagu mina läbi teiste dimensioonide.
Dr N: Kas sa tead, kui paljud regulaarselt Maal kehastuvad hinged külastavad Maad samamoodi nagu sina?
H: Ei, tegelikult ei ole see kuigi levinud, aga mulle meeldib siin käia. Paljudele mu sõpradele pakub lõbu, kuidas lavakujundus elude vahepeal muutub, ja nad ei tule Maale. Kui ma siia tulen, siis näen mõnikord veidraid olendeid, keda ei tunne.
Dr N: Kuidas nad välja näevad?
H: Kummalised veidrad kujud, ebamäärased või tihked … mitte nagu inimesed.
Dr N: Räägime neist. Sa jutustasid mulle, et vaimuilmas on hingel võime võtta inimkuju. Kuidas te sõpradega vaimudena Maal välja näete?
H: Oh … üsna samamoodi, aga sellises suure tihedusega maailmas nagu Maa nihkume me rohkem füüsilisele poolele … et lisada oma retkele meie kunagise siinviibimise maiku.
Dr N: Sa tahad öelda, et te olete materiaalsemad?
H: Hm … jah … midagi sinnapoole. Sellistes maailmades nagu Maa oleme me piiritletumad – see on viis, kuidas me visandame inimkeha läbipaistvana, pehme hajusa valgusena. Vaimuilmas näiteks hõõgume eelmise elu keha kuju võttes üleni täisenergiast.
Dr N: Kas mittefüüsiline, isegi hajus olend võib elavatele nähtav olla?
H: (kihistab naerda) Jah muidugi … aga ainult teatud inimesed võivad meid ilmutustena näha ja sedagi mitte alati.
Dr N: Miks see nii on?
H: See on seotud nende vastuvõtlikkuse – või tajumise – tasandiga neil hetkedel, kui me nende läheduses oleme.
Dr N: Kui oled nõus, siis võta palun sisse läbipaistva valgusolendi positsioon Maal ja jutusta mulle, mida sa teed. Ma tahan, et sa näeksid ka mõnd vaimu, kes pole meie planeedil inimesena kehastunud.
H: (õnnelikult) Külalistena hõljume üle mägede ja orgude, suurte ja väikeste linnade. Meie jaoks asendab see kosumist maapealsetest heitlustest. Alati on huvitav kohtuda erinevat liiki olenditega, kes seal samuti ringi rändavad. Nad teavad, et Maa elanikud kardavad neid, ja enamik neist tahaksid seda hirmu hajutada … kuid … meie, kes me ka Maalt oleme, teame, et me ei või inimeste ellu sekkumist endale lubada.
Dr N: Kas sa tahad öelda, et mõned teiste maailmade olendid ei pea sellest kinni?
H: Jah.
Dr N: Ma oletan, et “sekkumine” tähendab kellegi karmalise tee häirimist.
H: No … jah.
Dr N: Aga miks mitte inimesi aidata, kui see on võimalik?
H: (järsult, võib-olla mõningase süütundega) Vaata, me ei ole Maale määratud teejuhid. Me oleme ainult külalised nagu need teisedki, keda me siin vahel näeme. Meile kõigile on see puhkusereis. Kui satume halvenevatele oludele, võime kasutada hetke … ja pöörata inimese pilgu paremale alternatiivsele rajale. Meile meeldib … anda inimesele müks … toimida tema huvidest lähtudes, mitte suunata teda valele teele.
Dr N: Kui sa juhtud olema õigel ajal õiges kohas?
H: Õige, anda … olulisel hetkel õrn tõuge paremasse suunda (tõstab häält) … mitte lahendada olulisi probleemseid sõlmkohti. Mõistad?
Dr N: Sind peetaks siis ju heaks vaimuks?
H: (naerab) Ja mis oleks selle vastand?
Dr N: (püüdes klienti meelitada) Halvad vaimud, kes häirivad teisi eluvorme, sest neile meeldib halba teha.
H:(järsult) Kes sulle seda rääkis? Pahatahtlikke vaime ei ole, on ainult saamatud … ja need, kes on hoolimatud … ja ükskõiksed …
Dr N: Aga kurvad vaimud, need kes on segaduses, ja ülemeelikud vaimud – kas nemad ei saa halba teha?
H: Jah, muidugi, aga see pole ettekavatsetud halb. (paus, seejärel lisab) Kõik me ei kuulu samasse kategooriasse … ei hõlju Maa lähistel ringi, et tembutada.
Dr N: Selle juurde ma tahtsingi jõuda. Ma mõtlen kummitusi.
H: Need hinged on siin kinni omal tahtel.
Dr N: Aga need hinged, kes ei ole Maalt pärit?
H: (paus) On hinged, kes rändavad dimensioonide vahel ja keda me peame halvasti kohanevateks. Näib, et neil ei ole Maa suhtes mingit tundlikkust. Nad ei teadvusta endale inimolendeid.
Dr N: (meelitades) Ja nad tekitavad elavatele probleeme?
H: (teravalt) Jah, mõnikord … kuigi see võib olla tahtmatu. Nad ei ole pahatahtlikud ega halvad, lihtsalt nagu kohmakad üleannetud lapsed. Nooremad valgusolendid võivad erinevates dimensioonides ja dimensioonidevahelises ruumis ära eksida. Nende meelelahutused juhivad neid kõrvale. Me peame neid ulakateks jõmpsikateks. Need vigurivändad arvavad, et Maa on mänguplats,