Banker 1870–1914. An Account of European Foreign Investment and the Connection of World Finance with Diplomacy before the War (New Haven, 1930), lk 264.
89
Čedomir Antić, „Crisis and Armament. Economic Relations between Great Britain and Serbia 1910–1912”, Balcanica, 36 (2006), lk 151–161.
90
J. B. Whitehead, „General Report on the Kingdom of Servia for the Year 1906”, väljaandes David Stevenson (toim), British Documents on Foreign Affairs. Reports and Papers from the Foreign Office Confidential Print, 1. osa, From the Mid-Nineteenth Century to the First World War, seeria F, Europe, 1848–1914, 16. kd, Montenegro, Romania, Servia 1885–1914, dokument 43, lk 205–220, siin lk 210.
91
Michael Palairet, The Balkan Economies c. 1800–1914. Evolution without Development (Cambridge, 1997), lk 28.
92
Samas, lk 86–87.
93
Holm Sundhaussen, Historische Statistik Serbiens. Mit europäischen Vergleichsdaten, 1834–1914 (München, 1989), lk 26–28.
94
Palairet, Balkan Economies, lk 23.
95
Samas, lk 112, 113, 168; John R. Lampe, „Varieties of Unsuccessful Industrialisation. The Balkan States Before 1914”, Journal of Economic History, 35 (1975), lk 56–85, siin lk 59.
96
Palairet, Balkan Economies, lk 331.
97
Martin Mayer, „Grundschulen in Serbien während des 19. Jahrhunderts. Elementarbildung in einer „Nachzüglergesellschaft””, väljaandes Norbert Reiter ja Holm Sundhaussen (toim), Allgemeinbildung als Modernisierungsfaktor. Zur Geschichte der Elementarbildung in Südosteuropa von der Aufklärung bis zum Zweiten Weltkrieg (Berliin, 1994), lk 77–102, siin lk 87–88, 91–92.
98
Andrei Simic, The Peasant Urbanites. A Study of Rural-Urban Mobility in Serbia (New York, 1973), lk 28–59, 148–151.
99
Vt Mira Crouchi mõtteid sõjajärgsest Belgradist artiklis „Jews, Other Jews and „Others”: Some Marginal Considerations Concerning the Limits of Tolerance”, väljaandes John Milfull (toim), Why Germany? National Socialist Anti-Semitism and the European Context (Providence, 1993), lk 121–138, siin lk 125.
100
Whitehead, „General Report … 1908”, lk 312–334, siin lk 314.
101
Tsit väljaandes Violeta Manojlović, „Defense of National Interest and Sovereignty: Serbian Government Policy in the Bosnian Crisis, 1906–1909”, magistritöö teesid, Simon Fraser University, 1997, lk 58.
102
Tsit samas, lk 68–69.
103
Samas, lk 3.
104
Paul Miliukov, Political Memoirs 1905–1917, tlk Carl Goldberg (Ann Arbor, 1967), lk 182.
105
Whitehead, „General Report … 1908”, lk 314–315.
106
Jovan Cvijic, The Annexation of Bosnia and Herzegovina and the Serb Problem (London, 1909), lk 14; tema mõjust Pašićile vt Vladimir Stojancević, „Pašićevi pogledi na resavanje pitanja Stare Srbije i Makedonije do 1912. godine”, väljaandes Vasilije Krestic, Nikola Pašić. Zivot i delo. Zbornik radova za Naucnog Skupa u Srpskoj Akademiji Nauka i Utmetnosti (Belgrad, 1997), lk 284–301, siin lk 285.
107
Vürst Lazarovich-Hrebelianovich, The Servian People. Their Past Glory and Destiny (New York, 1910), lk 142.
108
Behschnitt, Nationalismus, lk 108.
109
MacKenzie, „Officer Conspirators”, lk 130–131; sama autori Apis, lk 63.
110
Tsit Milorad Radusinović, „Antanta i Aneksiona kriza”, Istorija 20. Veka, 9 (1991), lk 7–22, siin lk 9.
111
Aleksandar Pavlović, Liudi i dogadaji, ideje i ideali (Belgrad, 2002), lk 30–38. Pavlović oli sotsiaaldemokraat ja Belgradi intellektuaalide eliidi liige; selle väljaande tema päevikust, mille olemasolust avalikkus midagi ei teadnud, publitseerisid tema tütred 2002. aastal.
112
Tsit Manojlović, „Defense of National Interest and Sovereignty”, lk 78.
113
Radusinović, „Antanta i Aneksiona kriza”, lk 18.
114
Tsit väljaandes Milan St. Protić, Radikali u Srbjii: Ideje i Pokret (Belgrad, 1990), lk 246.
115
Manojlović, „Defense of National Interest and Sovereignty”, lk 109.
116
Enamasti mainitakse organisatsiooni asutamisajana 9. maid 1911. Toimetaja.
117
Teistel andmetel oli organisatsiooni asutajaliikmeid üheksa. Toimetaja.
118
Milovije Buha, „Mlada Bosna” – Sarajevski atentat. Zavod za udžbenike i nastavna sredstva (Sarajevo, 2006), lk 171.
119
Piemonte oli 1850.–1860. aastail Itaalia ühinemisliikumise keskus. Toimetaja.
120
Behschnitt, Nationalismus, lk 117.
121
Ujedinjenje ili smrt! asutamise üksikasju vt MacKenzie, „Serbia as Piedmont”, lk 153–182; sama autori Apis, lk 64–68; Dragoslav Ljubibratic, Mlada Bosna i Sarajevski atentat (Sarajevo, 1964), lk 35–37; Behschnitt, Nationalismus, lk 115–117.
122
Buha, „Mlada Bosna”, lk 170.
123
Pijemont, 12. november 1911, tsit Bataković, „Nikola Pašić”, lk 143–169, siin lk 158; seost protofašismiga vt ka Vladimir Dedijer ja Branko Pavičević, „Dokazi za jednu tezu”, Novi Misao (Belgrad), juuni 1953.
124
Tsit Joachim Remak, Sarajevo. The Story of a Political Murder (London, 1959), lk 46; Jovanovići autorlusest ja osast vt David MacKenzie, „Ljuba Jovanović-Čupa and the Search for Yugoslav Unity”, International History Review, 1/1 (1979), lk 36–54.
125
Dedijer, Road to Sarajevo, lk 379.
126
Remak, Sarajevo, lk 49.
127
Tsit MacKenzie, Apis, lk 71.
128
Vojislav Vučković, Unutrašnje krize Srbije i Prvi Svetski Rat (Belgrad, 1966), lk 179.
129
Bataković, „Nikola Pašić”, lk 160.
130
MacKenzie, Apis, lk 73.
131
Ugron Aehrenthalile, Belgrad, 12. november 1911, HHStA Viin, PA Serbien XIX 62, nr 94a.
132
Buha, „Mlada Bosna”, lk 143, 175.
133
Tegelikult 2. (15.) juunil. Toimetaja.
134
Vt nt Politika, Belgrad, 18. august 1910, kus ülistatakse Žerajićit kui „[oma] rassi väärikat esindajat”, kelle nimi on tänapäeval rahvale püha””. Artikkel ilmus kuningas Petar I Karađorđevići sünnipäevaks; seda tsiteerib Austria „Punane raamat”, aga siin
