German History. Bethmann Hollweg Revisited”, Central European History, 21/3 (1988), lk 224–243; Samuel R. Williamson ja Ernest R. May, „An Identity of Opinion. Historians and July 1914”, Journal of Modern History, 79/2 (juuni 2007), lk 335–387; Jay Winter ja Antoine Prost, The Great War in History. Debates and Controversies, 1914 to the Present (Cambridge, 2005).
16
„Ornamentalismi” kohta vt David Cannadine, Ornamentalism. How the British Saw Their Empire (London, 2002); head näidet eemaldumisest „kunagi olemas olnud maailmast” lähenemisest enne 1914. aastat vt Barbara Tuchman, Proud Tower. A Portrait of the World before the War, 1890–1914 (London, 1966) ja August 1914 (London, 1962).
17
Richard F. Hamilton ja Holger Herwig, Decisions for War 1914–1917 (Cambridge, 2004), lk 46.
18
Svetoslav Budinov, Balkanskite Voini (1912–1913). Istoricheski predstavi v sistemata na nauchno-obrezovatelnata komunikatsia (Sofia, 2005), lk 55.
19
Vt eriti Holger Afflerbach, „The Topos of Improbable War in Europe before 1914”, väljaandes Holger Afflerbach ja David Stevenson (toim), An Improbable War? The Outbreak of World War I and European Political Culture before 1914 (Oxford, 2007), lk 161–182 ja toimetaja sissejuhatus samas, lk 1–17.
20
Tänapäeval töötab seal Dragoslava Jovanovića tänavas Belgradi linnavolikogu. Autor.
21
Sir George Bonham Lansdowne’i markiile, telegramm (koopia), Belgrad, 12. juuni 1903, TNA, FO 105/157, l 43.
22
Vastuolulisi seletusi atentaadi kohta ringles esimestel nädalatel Belgradis palju, kui eri isikud püüdsid kas varjata kõige paljastavamaid üksikasju või siis vähendada või suurendada omaenese osa vandenõus. Üksikasjalikke ja hästiinformeeritud ajakirjanduse ülevaateid 10.–11. juuni sündmuste kohta vt Neue Freie Presse, 12. juuni, lk 1–3, ja 13. juuni 1903, lk 1–2; Suurbritannia esindaja ettekanded sisaldavad eriti palju kuulujuttude hulgast välja sõelutud infot, neid vt TNA, FO 105/157, „Servia. Coup d’Etat. Extirpation of the Obrenovitch dynasty & Election of King Peter Karageorgević. Suspension of diplomatic relations with Servia June 1903”; samuti Wayne S. Vucinich, Serbia Between East and West. The Events of 1903–1906 (Stanford, 1954), lk 55–59; usaldusväärseid ülevaateid sekundaarses kirjanduses vt Slobodan Jovanović, Vlada Aleksandra Obrenovica (3 köidet, Belgrad, 1934–1936), 3. kd, lk 359–362; Dragisa Vasić, Devetsto treća (majski prevrat) prilozi za istoriju Srbije od 8. jula 1900. do 17. januara 1907 (Belgrad, 1925), lk 75–112; Rebecca West, Black Lamb and Grey Falcon. A Journey through Yugoslavia (London, 1955), lk 11–12, 560–564.
23
Tegelikult 25 päeva hiljem; valitses 13. juunist 8. juulini. Toimetaja.
24
David MacKenzie, Apis: The Congenial Conspirator. The Life of Colonel Dragutin T. Dimitrejević (Boulder, 1989), lk 26; Alex N. Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia (New Brunswick, 1974), lk 44.
25
McKenzie, Apis, lk 29.
26
Vt nt katkendeid Vukasin Petrovići päevikust, kus kirjeldatakse jutuajamist Aleksandar Obrenovićiga, väljaandes Vladan Georgevitch, Das Ende der Obrenovitch. Beiträge zur Geschichte Serbiens 1897–1900 (Leipzig, 1905), lk 559–588.
27
Vucinich, Serbia between East and West, lk 9.
28
Samas, lk 10.
29
Siinkohal on autor kasutanud nn vana ehk Juliuse kalendrit, nn uue ehk Gregoriuse kalendri järgi toimus see 5. augustil. Nende riikide (Bulgaaria, Kreeka, Rumeenia, Serbia, Venemaa jt), mis käsitletaval perioodil ei olnud veel üle läinud Gregoriuse kalendrile, ajaloosündmuste dateerimisel ei ole autor olnud järjekindel, kasutades nii Juliuse kui Gregoriuse kalendrit. Et iga kord ei ole võimalik kuupäevi täpselt kontrollida, on edaspidi jäetud kalendrierinevused kommenteerimata. Toimetaja.
30
Branislav Vranesević, „Die Aussenpolitischen Beziehungen zwischen Serbien und der Habsburgermonarchie”, väljaandes Adam Wandruszka ja Peter Urbanitsch (toim), Die Habsburgermonarchie 1848–1918 (10 köidet, Viin, 1973–2006), 6/2. kd, lk 319–386, siin lk 36–37.
31
Vt The Times, nr 37048, 7. aprill, lk 3; nr 37062, 23. aprill, veerg A.
32
Vucinich, Serbia between East and West, lk 21; Gale Stokes, „The Social Role of the Serbian Army before World War I: A Synthesis”, väljaandes Stephen Fischer-Galati ja Béla K. Király (toim), War and Society in Central Europe, 1740–1920 (Boulder, 1987), lk 105–117.
33
Roger Eatwell, „The Concept and Theory of Charismatic Leadership”, Totalitarian Movements and Political Religions, 7/2 (2006), lk 141–156, eriti lk 144, 153, 154; Roger Eatwell, „Hacia un nuevo modelo de liderazgo carismático de derecha”, väljaandes Miguel Ángel Simon Gomez (toim), La extrema derecha en Europa desde 1945 a nuestros días (Madrid, 2007), lk 19–38.
34
Mõlemad kommentaarid on tsiteeritud väljaandest MacKenzie, Apis, lk 50.
35
Vucinich, Serbia between East and West, lk 47.
36
McKenzie, Apis, lk 35; Vucinich, Serbia between East and West, lk 51; Vladimir Dedijer, The Road to Sarajevo (London, 1967), lk 85.
37
The Times, nr 37065, 27. aprill, lk 6, veerg B.
38
Jovanović, Vlada Aleksandra Obrenovica, 3. kd, lk 359.
39
Sir G. Bonham Lansdowne’i markiile, šifreeritud telegramm, Belgrad, 11. juuni 1903 kell 19.45, TNA, FO 105/157, l 11.
40
Bonham Lansdowne’i markiile, telegramm (koopia), Belgrad, 12. juuni 1903, TNA, FO 105/157, l 43.
41
Sir F. Plunkett Lansdowne’i markiile, Viin, 12. juuni 1903, samas, l 44.
42
Vt Petari proklamatsioon 25. juunist väljaandes Djurdje Jelenić, Nova Srbija i Jugoslavija. Istorija nacionalnog oslobodjenja i ujedinjenja Srba, Hrvata i Slovenaca, od Kočine krajine do vidovdanskog ustava (1788–1921) (Belgrad, 1923), lk 225.
43
Käsitlusi, mis vaatlevad 1903. aasta vandenõu kui Serbia kuldajastu algust vt M. Popović, Borba za parlamentarni režim u Srbiji (Belgrad, 1938), eriti lk 85–108, 110–111; Z. Mitrović, Srpske politicke stranke (Belgrad, 1939), eriti lk 95–114; Alex N. Dragnich, The Development of Parliamentary Government in Serbia (Boulder, 1978), lk 95–98; sama autor, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia.
44
M. Kalievići kommentaarid on ära toodud Bonhami kirjas Lansdowne’i markiile 21. juunist 1903, TNA, FO 105/157, l 309–311, siin l 310; vt ka Vucinich, Serbia between East and West, lk 70–71.
45
Wilfred Thesiger Lansdowne’i markiile, Belgrad, 15. november 1905, TNA, FO 105/158, l 247–252, siin l 250. (Thesiger oli kuulsa maadeuurija ja kirjaniku isa.)
46
Thesiger Lansdowne’i markiile, Belgrad, 5. detsember 1905, samas, l 253–255, siin l 254–255; Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia, lk 73–74.
