Uneskõndijad: kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks. Christopher Clark
Memory, lk 178–191, siin lk 186.
5
J. – B. Duroselle, La grande guerre des Français, 1914–1918: L’incompréhensible (Pariis, 1994), lk 23–33; J. F. V. Keiger, Raymond Poincaré (Cambridge, 1997), lk 194–195.
6
Keith M. Wilson, „The Imbalance in British Documents on the Origins of the War, 1898–1914. Gooch, Temperley and the India Office”, väljaandes Forging the Collective Memory, lk 230–264, siin lk 231; vt ka Wilson „Introduction. Governments, Historians and „Historical Engineering””, lk 1–28, eriti lk 12–13.
7
Bernhard Schwertfeger, Der Weltkrieg der Dokumente. Zehn Jahre Kriegsschuldforschung und ihr Ergebnis (Berliin, 1929). Selle probleemi kohta üldiselt, vt Zala, Geschichte unter der Schere, eriti lk 31–36, 47–91, 327–338.
8
Theobald von Bethmann Hollweg, Betrachtungen zum Weltkriege (2 köidet, Berliin, 1919), eriti 1. kd, lk 113–184; Sergei Dmitrijevitš Sazonov, Les Années fatales (Pariis, 1927); Raymond Poincaré, Au service de la France – neuf années de souvenirs (10 köidet, Pariis, 1926–33), eriti 4. kd, L’Union sacrée, lk 163–431. Detailsem, aga ehk mitte uudsem kriisi diskussioon endiselt presidendilt on väljaandes René Gerin, Les responsabilités de la guerre: quatorze questions, par René Gerin … quatorze réponses, par Raymond Poincaré (Pariis, 1930).
9
Edward Viscount Grey of Fallodon, Twenty-Five Years: 1892–1916 (London, 1925).
10
Bernadotte Everly Schmitt, Interviewing the Authors of the War (Chicago, 1930).
11
Samas, lk 11.
12
Luigi Albertini, The Origins of the War of 1914, tlk Isabella M. Massey (3 köidet, Oxford, 1953), 2. kd, lk 40; Magrini töötas Itaalia ajaloolase Luigi Albertini ülesandel.
13
Derek Spring, „The Unfinished Collection. Russian Documents on the Origins of the First World War”, väljaandes Wilson (toim), Forging the Collective Memory, lk 63–86.
14
John W. Langdon, July 1914: The Long Debate, 1918–1990 (Oxford, 1991), lk 51.
15
Siinkohal kirjandusest näidet tuua oleks mõttetu. Arutlusi vaidluse ja selle ajaloo üle vt John A. Moses, The Politics of Illusion: The Fischer Controversy in German Historiography (London, 1975); Annika Mombauer. The Origins of the First World War: Controversies and Consensus (London, 2002); W. Jäger, Historische Forschung und politische Kultur in Deutschland. Die Debatte um den Ausbruch des Ersten Weltkriegs 1914–1980 (Göttingen, 1984); Langdon, The Long Debate; „Emerging from Fischer’s Shadow: Recent Examinations of the Crisis of July 1914”, The History Teacher, 20. kd, nr 1 (nov 1986), lk 63–86; James Joll, „The 1914 Debate Continues: Fritz Fischer and His Critics”, Past & Present, 34/1 (1966), lk 100–113 ja vastus väljaandes P. H. S. Hatton, „Britain and Germany in 1914: The July Crisis and War Aims”, Past & Present, 36/1 (1967), lk 138–143; Konrad H. Jarausch, „Revising German History. Bethmann Hollweg Revisited”, Central European History, 21/3 (1988), lk 224–243; Samuel R. Williamson ja Ernest R. May, „An Identity of Opinion. Historians and July 1914”, Journal of Modern History, 79/2 (juuni 2007), lk 335–387; Jay Winter ja Antoine Prost, The Great War in History. Debates and Controversies, 1914 to the Present (Cambridge, 2005).
16
„Ornamentalismi” kohta vt David Cannadine, Ornamentalism. How the British Saw Their Empire (London, 2002); head näidet eemaldumisest „kunagi olemas olnud maailmast” lähenemisest enne 1914. aastat vt Barbara Tuchman, Proud Tower. A Portrait of the World before the War, 1890–1914 (London, 1966) ja August 1914 (London, 1962).
17
Richard F. Hamilton ja Holger Herwig, Decisions for War 1914–1917 (Cambridge, 2004), lk 46.
18
Svetoslav Budinov, Balkanskite Voini (1912–1913). Istoricheski predstavi v sistemata na nauchno-obrezovatelnata komunikatsia (Sofia, 2005), lk 55.
19
Vt eriti Holger Afflerbach, „The Topos of Improbable War in Europe before 1914”, väljaandes Holger Afflerbach ja David Stevenson (toim), An Improbable War? The Outbreak of World War I and European Political Culture before 1914 (Oxford, 2007), lk 161–182 ja toimetaja sissejuhatus samas, lk 1–17.
20
Tänapäeval töötab seal Dragoslava Jovanovića tänavas Belgradi linnavolikogu. Autor.
21
Sir George Bonham Lansdowne’i markiile, telegramm (koopia), Belgrad, 12. juuni 1903, TNA, FO 105/157, l 43.
22
Vastuolulisi seletusi atentaadi kohta ringles esimestel nädalatel Belgradis palju, kui eri isikud püüdsid kas varjata kõige paljastavamaid üksikasju või siis vähendada või suurendada omaenese osa vandenõus. Üksikasjalikke ja hästiinformeeritud ajakirjanduse ülevaateid 10.–11. juuni sündmuste kohta vt Neue Freie Presse, 12. juuni, lk 1–3, ja 13. juuni 1903, lk 1–2; Suurbritannia esindaja ettekanded sisaldavad eriti palju kuulujuttude hulgast välja sõelutud infot, neid vt TNA, FO 105/157, „Servia. Coup d’Etat. Extirpation of the Obrenovitch dynasty & Election of King Peter Karageorgević. Suspension of diplomatic relations with Servia June 1903”; samuti Wayne S. Vucinich, Serbia Between East and West. The Events of 1903–1906 (Stanford, 1954), lk 55–59; usaldusväärseid ülevaateid sekundaarses kirjanduses vt Slobodan Jovanović, Vlada Aleksandra Obrenovica (3 köidet, Belgrad, 1934–1936), 3. kd, lk 359–362; Dragisa Vasić, Devetsto treća (majski prevrat) prilozi za istoriju Srbije od 8. jula 1900. do 17. januara 1907 (Belgrad, 1925), lk 75–112; Rebecca West, Black Lamb and Grey Falcon. A Journey through Yugoslavia (London, 1955), lk 11–12, 560–564.
23
Tegelikult 25 päeva hiljem; valitses 13. juunist 8. juulini. Toimetaja.
24
David MacKenzie, Apis: The Congenial Conspirator. The Life of Colonel Dragutin T. Dimitrejević (Boulder, 1989), lk 26; Alex N. Dragnich, Serbia, Nikola Pašić and Yugoslavia (New Brunswick, 1974), lk 44.
25
McKenzie, Apis, lk 29.
26
Vt nt katkendeid Vukasin Petrovići päevikust, kus kirjeldatakse jutuajamist Aleksandar Obrenovićiga, väljaandes Vladan Georgevitch, Das Ende der Obrenovitch. Beiträge zur Geschichte Serbiens 1897–1900 (Leipzig, 1905), lk 559–588.
27
Vucinich, Serbia between East and West, lk 9.
28
Samas, lk 10.
29
Siinkohal on autor kasutanud nn vana ehk Juliuse kalendrit,