Uneskõndijad: kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks. Christopher Clark

Uneskõndijad: kuidas Euroopa 1914. aastal sõtta läks

ei ole autor olnud järjekindel, kasutades nii Juliuse kui Gregoriuse kalendrit. Et iga kord ei ole võimalik kuupäevi täpselt kontrollida, on edaspidi jäetud kalendrierinevused kommenteerimata. Toimetaja.

30

Branislav Vranesević, „Die Aussenpolitischen Beziehungen zwischen Serbien und der Habsburgermonarchie”, väljaandes Adam Wandruszka ja Peter Urbanitsch (toim), Die Habsburgermonarchie 1848–1918 (10 köidet, Viin, 1973–2006), 6/2. kd, lk 319–386, siin lk 36–37.

31

Vt The Times, nr 37048, 7. aprill, lk 3; nr 37062, 23. aprill, veerg A.

32

Vucinich, Serbia between East and West, lk 21; Gale Stokes, „The Social Role of the Serbian Army before World War I: A Synthesis”, väljaandes Stephen Fischer-Galati ja Béla K. Király (toim), War and Society in Central Europe, 1740–1920 (Boulder, 1987), lk 105–117.

33

Roger Eatwell, „The Concept and Theory of Charismatic Leadership”, Totalitarian Movements and Political Religions, 7/2 (2006), lk 141–156, eriti lk 144, 153, 154; Roger Eatwell, „Hacia un nuevo modelo de liderazgo carismático de derecha”, väljaandes Miguel Ángel Simon Gomez (toim), La extrema derecha en Europa desde 1945 a nuestros días (Madrid, 2007), lk 19–38.

34

Mõlemad kommentaarid on tsiteeritud väljaandest MacKenzie, Apis, lk 50.

35

Vucinich, Serbia between East and West, lk 47.

36

McKenzie, Apis, lk 35; Vucinich, Serbia between East and West, lk 51; Vladimir Dedijer, The Road to Sarajevo (London, 1967), lk 85.

37

The Times, nr 37065, 27. aprill, lk 6, veerg B.

38

Jovanović, Vlada Aleksandra Obrenovica, 3. kd, lk 359.

39

Sir G. Bonham Lansdowne’i markiile, šifreeritud telegramm, Belgrad, 11. juuni 1903 kell 19.45, TNA, FO 105/157, l 11.

40

Bonham Lansdowne’i markiile, telegramm (koopia), Belgrad, 12. juuni 1903, TNA, FO 105/157, l 43.

41

Sir F

1

Tsit väljaandest David Fromkin, Europe’s Last Summer. Who Started the Great War in 1914? (New York, 2004), lk 6.

2

Saksamaa välisministeerium toetas organisatsiooni Arbeitsauschuss Deutscher Verbände, mis koordineeris sõjasüü tunnistamise vastu suunatud kampaaniat ja toetas mitteametlikult keskust Zentralstelle zur Erforschung der Kriegsursachen, kus töötasid teadlased; vt Ulrich Heinemann, Die verdrängte Niederlage: politische Öffentlichkeit und Kriegsschuldfrage in der Weimarer Republik (Göttingen, 1983), eriti lk 95–117; Sacha Zala, Geschichte unter der Schere politischer Zensur. Amtliche Aktensammlung im internationalen Vergleich (München, 2001), eriti lk 57–77; Imanuel Geiss, „Die manipulierte Kriegsschuldfrage. Deutsche Reichspolitik in der Julikrise 1914 und deutsche Kriegsziele im Spiegel des Schuldreferats des Auswärtigen Amtes, 1919–1931”, Militärgeschichtliche Mitteilungen, 34 (1983), lk 31–60.

3

Barthou kiri Martinile 3. maist 1934, tsit väljaandes Keith Hamilton, „The Historical Diplomacy of the Third Republic”, väljaandes Keith M. Wilson (toim), Forging the Collective Memory. Government and International Historians through Two World Wars (Providence, Oxford, 1996), lk 29–62, siin lk 45; prantslaste kriitikat Saksa väljaandele vt nt E. Bourgeois, „Les archives d’État et l’enquête sur les origines de la guerre mondiale. A propos de la publication allemande: Die grosse Politik d. europ. Kabinette et de sa traduction française”, Revue historique, 155 (mai–august 1927), lk 39–56. Bourgeois süüdistab Saksa toimetajaid, et need koostasid oma väljaande nii, et dokumentide valiku taktikalised puudujäägid jäid varju; saksakeelse väljaande toimetaja vastust vt Friedrich Thimme, „Französische Kritiken zur deutschen Aktenpublikation”, Europäische Gespräche, 8/9 (1927), lk 461–479.

4

Ulfried Burz, „Austria and the Great War. Official Publications in the 1920s and 1930s”, väljaandes Wilson, Forging the Collective Memory, lk 178–191, siin lk 186.

5

J. – B. Duroselle, La grande guerre des Français, 1914–1918: L’incompréhensible (Pariis, 1994), lk 23–33; J. F. V. Keiger, Raymond Poincaré (Cambridge, 1997), lk 194–195.

6

Keith M. Wilson, „The Imbalance in British Documents on the Origins of the War, 1898–1914. Gooch, Temperley and the India Office”, väljaandes Forging the Collective Memory, lk 230–264, siin lk 231; vt ka Wilson „Introduction. Governments, Historians and „Historical Engineering””, lk 1–28, eriti lk 12–13.

7

Bernhard Schwertfeger, Der Weltkrieg der Dokumente. Zehn Jahre Kriegsschuldforschung und ihr Ergebnis (Berliin, 1929). Selle probleemi kohta üldiselt, vt Zala, Geschichte unter der Schere, eriti lk 31–36, 47–91, 327–338.

8

Theobald von Bethmann Hollweg, Betrachtungen zum Weltkriege (2 köidet, Berliin, 1919), eriti 1. kd, lk 113–184; Sergei Dmitrijevitš Sazonov, Les Années fatales (Pariis, 1927); Raymond Poincaré, Au service de la France – neuf années de souvenirs (10 köidet, Pariis, 1926–33), eriti 4. kd, L’Union sacrée, lk 163–431. Detailsem, aga ehk mitte uudsem kriisi diskussioon endiselt presidendilt on väljaandes René Gerin, Les responsabilités de la guerre: quatorze questions, par René Gerin … quatorze réponses, par Raymond Poincaré (Pariis, 1930).

9

Edward Viscount Grey of Fallodon, Twenty-Five Years: 1892–1916 (London, 1925).

10

Bernadotte Everly Schmitt, Interviewing the Authors of the War (Chicago, 1930).

11

Samas, lk 11.

12

Luigi Albertini, The Origins of the War of 1914, tlk Isabella M. Massey (3 köidet, Oxford, 1953), 2. kd, lk 40; Magrini töötas Itaalia ajaloolase Luigi Albertini ülesandel.

13

Derek Spring, „The Unfinished Collection. Russian Documents on the Origins of the First World War”, väljaandes Wilson (toim), Forging the Collective Memory, lk 63–86.

14

John W. Langdon, July 1914: The Long Debate, 1918–1990 (Oxford, 1991), lk 51.

15

Siinkohal kirjandusest näidet tuua oleks mõttetu. Arutlusi vaidluse ja selle ajaloo üle vt John A. Moses, The Politics of Illusion: The Fischer Controversy in German Historiography (London, 1975); Annika Mombauer. The Origins of the First World War: Controversies and Consensus (London, 2002); W. Jäger, Historische Forschung und politische Kultur in Deutschland. Die Debatte um den Ausbruch des Ersten Weltkriegs 1914–1980 (Göttingen, 1984); Langdon, The Long Debate; „Emerging from Fischer’s Shadow: Recent Examinations of the Crisis of July 1914”, The History Teacher, 20. kd, nr 1 (nov 1986), lk 63–86; James Joll, „The 1914 Debate Continues: Fritz Fischer and His Critics”, Past & Present,

Скачать книгу