Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Aet Annist

---

Скачать книгу

---

päevi, nt põllumajandustöötajate päev oktoobris, maaparandajate päev juunis jm (kultuurielu juurde tulen tagasi seitsmendas peatükis). Olgugi tegu partei käsu järgi toimuva pühitsemisega, lisasid säärased üritused monotoonsesse igapäeva vaheldust.

      Rahvakultuuri ja rahvakunsti viljelemine sobitus sellisesse tegevusse just seetõttu, et Nõukogude võim toetas kohaliku kultuurilise eripära formaalseid väljendusi. Olgugi et seto identiteet oli ilmselgelt nõrgenemas, käisid setod folkloorirühmadena koos. Ometi oli eestikeelne setu halvustav termin, mis viitas tagurlikuna nähtud ääremaa mentaliteedile30 ja muudele negatiivsetele joontele. Paljud setod tunnistavad nüüd, et häbenesid oma päritolu õige kaua.

      Eesti laulupeod ja seto leelopäevad toimusid peaaegu kogu Nõukogude aja (leelopäevad algatati 1970ndate teisel poolel) ja kandsid rahvatraditsioone, mille loomulikud ühised väljendused (nt kirmaskid) olid suuremalt jaolt katkenud (nt Kuutma 2005: 223). Selles formaalses raamis toetasid need üritused kummatigi ka rahvuslikke tundeid. Soome-ugri ja folklooriliikumine muutus Hruštšovi sulaaastatel aiva populaarsemaks ja sellega koos hakati setosid pidama mitte vaid marginaalseks rühmaks, vaid eksootiliseks väärtuseks, mis oma püsivuses muljet avaldab (Kuutma 2005: 222). Kristin Kuutma kirjeldab, kuidas seto folklooriliikumine viis väikeste „kogukonnalaadsete”, koguni „kontrakultuursete” rühmade moodustamiseni, kus harjutati rahvalaule, rahvamuusikat ja – tantsu31 ja mis püüdsid naasta etnograafilise „algupära” juurde, selle asemel et „kehtestatud norme” järgida (Kuutma 2008: 591; vt ka Veenre 2005).

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Enamusmaailm – praktiliselt ja poliitiliselt kasutuks muutunud Kolmanda Maailma ja poliitiliselt mõneti ebakorrektse arengumaade asemel lääneriikide endiste kolooniate kohta kasutusele võetud termin, mis hõlmab suuremat osa maailmast.

      2

      Vt Jan Pieterse (2000) üleskutset tuua kokku arengudiskursus ja tõeline, tegelikult eksisteeriv areng.

      3

      Rostow (1990: 162–164) nimetab kommunismi lausa traditsiooniliselt modernsesse ühiskonda ülemineku perioodi tõveks, mille vastu on ühiskonnad eriti tundlikud poliitilise ja sotsiaalse segaduse perioodil, mis iseloomustab lahtirebimise-eelset aega. Ühtlasi on kommunism ahvatlus, mis on ajastu üks keskseid väljakutseid ja valikuid hea ja kurja vahel, mille peavad tegema arenevate riikide inimesed ja milles arenenud lääs lihtsalt peab neid aitama (samas, lk 166–167).

      4

      Vt nt LeClair jt (1968).

      5

      Ralph Grillo (1997) on eristanud termineid anthropology of development (akadeemiline arenguantropoloogia) ja development anthropology (rakenduslik arenguantropoloogia).

      6

      Aga vt David Kideckeli (2002) kriitikat ülemineku kui kirjeldava termini hülgamise kohta.

      7

      SAPARD (Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development) – aastaiks 2000–2006 loodud Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse abi programm.

      8

      Külade nimed on siin ja edaspidi muudetud.

      9

      Kasutan just setokeelset vormi nii maa kui ka rahva kohta, sest eestikeelses setus tajuvad kohalikud negatiivseid konnotatsioone, mida soovin vältida.

      10

      Minu teada on Eesti külades samasugust pikaajalist välitööd teinud vaid Briti antropoloog Sigrid Rausing Noarootsis 1990ndate keskel (vt nt Rausing 2004).

      11

      Näib, et nii etnograafe kui etnolooge kogu Nõukogude blokis iseloomustasid lühiajalised visiidid, ent seda üle pika perioodi, vt nt Hann (1987) ja Dragadze (1987).

      12

      Vt Tamara Dragadze (1987), kes kirjeldab põhjalikult, kuidas urbaniseerunud Nõukogude etnograafid kaldusid ignoreerima võimalust, et nende linlik kogemus võib uuritud maapiirkonnad nende jaoks kuidagi teiseks kultuuriks muuta.

      13

      Vt nt Toomas Hiio jt (2005) ja konkreetsemate näidetena Priit Ligi (1995), Marika Mägi (2003) varasema ajaloo kohta ning Magnus Ilmjärv (2004) uuema ajaloo kohta. Vt ka Andrei Hvostovi (1999) populaarset interpretatsiooni Eesti ajaloo mütologiseerimisest ning Ago Pajur ja Tõnu Tannberg (2005) kõige probleemsema perioodi, 1918– 1991 kohta.

      14

      Eri paigus oli ka enne vabastamisseadusi jõukamaid talusid, ent ükski allikas ei osuta nende kesksusele või isegi suurele tähtsusele tollases ühiskonnas.

      15

      Aleksander III valitsusajani oli iga uus keiser taas allkirjastanud vaherahu aastast 1710, mis võimaldas baltisaksa mõisnikel nautida teatud erikohtlemist, sh ei püütud seda piirkonda allutada vene õigeusu mõjule, vaid võimaldati luterluse ülevõimu.

      16

      Kuigi vaieldamatult iseloomustas eestlasi tol perioodil kasvav soov saksastuda, mida aga ärkamisaeg pidurdama hakkas.

      17

      1920ndatel oli Eesti maailmas esirinnas kõrgharitud elanikkonna protsendi poolest, jättes selja taha kõik teised Põhjala ja Balti riigid ning tegeledes lausa haritlaste ületootmisega (Laaman 1936: 28). Nende hulgas oli arvestatav osa maaharitlasi.

      18

      1941. aasta Atlandi Harta lubas taastada kõik okupeeritud territooriumid sõjaeelsetes piirides.

      19

      Eesti ja Läti kaotasid sõja ja Nõukogude repressioonide aastakümne jooksul väga suure osa oma rahvastikust, võimalik et rohkem kui ükski teine sõjas osalenud riik. Vaid üle miljoni elanikuga Eesti kaotas hukkamiste, deporteerimise, vangistamise või põgenemise tõttu 25 % elanikest, suures osas mehed. Läti, mille elanikke oli alla 2 miljoni, kaotas 30 % elanikkonnast (Rahi-Tamm 2005, vt ka Skultans 1998). Eesti sõjaeelne rahvaarv ei ole siiani taastunud.

      20

      1987–1990 oli Eesti RKT inimese kohta 4646 dollarit, mis oli tunduvalt rohkem kõigist teistest Nõukogude liiduvabariikidest,

---

Скачать книгу