Punased. Jaak Valge
ZK RKP(b) – VKP(b) i Komintern, lk. 6.
[39] Grant Adibekov, Eleonora Šahnazarova, Kiril Širinja. Organizatsionnaja struktura Kominterna (ot kongressa k kongressu), lk. 13.
[40] Donald Sassoon. One hundred years of socialism: the West European Left in the twentieth century. London, I. B. Tauris, 2010, lk. 32.
[41] George Douglas Howard Cole. Communism and Social Democracy 1914–1931, lk. 167.
[42] Samas, lk. 168.
[43] Julius Braunthal. History of the International, lk. 160, 230.
[44] Samas lk. 231–235.
[45] George Douglas Howard Cole. Communism and social democracy 1914–1931, lk. 339; Julius Braunthal. History of the International, lk. 231–235.
[46] Leonardo Rapone. Otto Bauer. A Dictionary of 20th-century communism. Princeton University Press, 2010, lk. 45.
[47] Otto Bauer. Klassivõitluse strateegia. – Uus tee. Marksistliku teooria ja praktika koguväljaanne. Evald Priksi kirjastus 1934, lk. 91–92.
[48] Leedu, Läti ja Eesti delegatsiooni liikmete nõupidamise protokoll 19.06.1921. – Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress. Dokumente ja materjale. Toim. R. Majak. Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk. 135; Richard Majak. Jaan Anvelt. Lühike elulugu. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 16.
[49] August Koni. Killukesi revolutsiooniradadelt. Dateerimata. ERAF 247-55-103, 15.
[50] Saara Kutsar-Zabrodskaja. Elsa Kingissepp-Lell. – Revolutsiooni lipukandjad I. Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, lk. 75.
[51] Kommunist, 30.07.1921. ERAF 27-1-550, 74.
[52] Duncan Hallas. The Comintern. Bookmarks, 1985, lk. 57, 64, 66; Kermit E. McKenzie. Comintern and World Revolution 1928–1943, lk. 51.
[53] Kommunist, 04.02.1922. ERAF 27-1-550, 154.
[54] Julius Braunthal. History of the International, lk. 241.
[55] EKP KK koosoleku protokoll 26.09.1922. ERAF 25-1-113, 42–44; August Koni. Killukesi revolutsiooniradadelt. Dateerimata. ERAF 247-55-103, 15.
[56] Jakov Drabkin. Ideja mirovoi revolutsii i ego transformatsija, lk. 39.
[57] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 72.
[58] Frederick Joseph Breit. The Bolshevization of Comintern, 1919–1924, lk. 116.
[59] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 86. Frederick Joseph Breit. The Bolshevization of Comintern, 1919–1924, lk. 229–230.
[60] Warren Lerner. Karl Radek. The last internationalist, lk. 184.
[61] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 69.
[62] Stark Koppile 26.09.1923. AVPRF 04-47-292-54210, 12.
[63] Herbert-Armin Lebbin. Sotsiaaldemokratismi pankrot Eestis, lk. 105; Jüri Ant. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, 2012, lk. 106.
[64] Protokollen des Internationalen Sozialistischen Arbeiterkongresses in Hamburg, 21. bis 25. Mai 1923. Berlin, Dietz Nachfolger 1923, lk. 97; viidatud tööst: Mark Gortfelder. Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei mõjutatus Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist. Bakalaureusetöö. Tartu, 2013, lk. 12. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi uusima aja osakonnas.
[65] Jüri Ant. August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat. Rahvusarhiiv, 2012, lk. 106–107.
[66] Julius Braunthal. History of the International, lk. 165–267, 270; Protokollen des Internationalen Sozialistischen Arbeiterkongresses in Hamburg, 21. bis 25. Mai 1923. Berlin, Dietz Nachfolger 1923, lk. 96; viidatud tööst: Mark Gortfelder. Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei mõjutatus Sotsialistlikust Töölisinternatsionaalist, lk. 13. Käsikiri Tartu Ülikooli uusima aja ajaloo osakonnas.
[67] Duncan Hallas. The Comintern, lk. 100, 102.
[68] Kevin F. McDermott. Social fascism. – A dictionary of 20th-century communism. Princeton University Press, 2010, lk. 720.
[69] Nelli Komolova, Marianna Kortšagina, Kiril Širinja, Vadim Damje. Komintern protiv fašizma. – Istorija Kommunistitšeskogo Internatsionala 1919–1943. Dokumentalnõje otšerki. Nauka, 2002, lk. 87.
[70] Julius Braunthal. History of the International, lk. 297–299.
[71] EKP KK mandaat 03.05.1924. ERAF 24-2-2114, 129.
[72] Warren Lerner. Karl Radek. The last internationalist, lk. 130–131.
[73] George Douglas Howard Cole. Communism and social democracy 1914–1931, lk. 707.
[74] Kermit E. McKenzie. Comintern and World Revolution 1928–1943, lk. 284–285; Jakov Drabkin. Ideja mirovoi revolutsii i ego transformatsija, lk. 55–59; Kevin F. McDermott. Social fascism, lk. 719–720.
[75] Marie Ehder-Ježova. Eesti töörahva uhkus. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 143; Nikolai Karotamm. Tema nimi läheb jäädavalt ajalukku. – Jaan Anvelt. Mälestusi ja dokumente Jaan Anveldist. Toim. R. Majak. Eesti Raamat, 1965, lk. 224.
[76] Sotsism ja fashism. Kaks 20 sajangu värdjat. – Edasi, 06.10.1928.
[77] Nelli Komolova, Marianna Kortšagina, Kiril Širinja, Vadim Damje. Komintern protiv fašizma, lk. 92.
[78] Marcel van der Linden. Western marxism and the Soviet Union, lk. 20–21.
[79] Julius Braunthal. History of the International, lk. 309–311, 318–319.
[80] Emilio Gentile. The sacralization of politics: definitions, interpretations and reflections on the question of secular religion and totalitarianism. – Totalitarian movements and political religions 2000, nr. 1, lk. 41–42.
[81] Hans Maier. Political religion: a concept and its limitations. – Totalitarian movements and political religions 2007, nr. 1, lk. 8.
[82] Daniel Palgi. Murduvas maailmas. Mälestusi I–III. Eesti Päevaleht-Akadeemia 2010, lk. 78.
[83] Gordon Martel. Introduction. Europe in agony, 1900–1945. – A Companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. XXII–XXIII.
[84] Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, lk. 215, 230.
[85] Johannes Semper. Mälestused. Eesti Raamat, 1978, lk. 85.
[86] Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917, lk. 265.
[87] Lea Altnurme. Kristluse tähenduse ja tähtsuse muutumine eestlaste seas 1857–2010. – Tuna 2013, nr. 4, lk. 40–41.
[88] Elsbet Parek. …ja põlvest põlveni kajab. Mälestused. Kunst, 2010, lk. 208.
[89] Individualiseerumise kohta vt. nt. Ulrich Beck, Elisabeth Beck-Gernsheim. Individualization. Institutionalized individualism and its social and political consequences. Sage, 2002, 202–203.
[90] Thomas J. Saunders. The Jazz Age. – A Companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. 343.
[91] Kuidas võita lugupidamist? Büroo Universum, 1928, lk. 23.
[92] Voldemar Teppich-Kasemets. Põrandaaluste juhi paljastusi. – Akadeemia 2002, nr. 2, lk. 634.
[93] Semper Vares-Barbarusele 03.09.1928. ERA R-39-1-16, 15; Semper Vares-Barbarusele 31.07.1929. ERA R-39-1-16, 37.
[94] Eric Hobsbawm. Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand 1914–1991. Varrak, 2002, lk. 209.
[95] Teofil Teder. Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Siseministeeriumi Administratiiv-ala Kirjastus, 1939, lk. 362.
[96] Lesley A. Hall. Sexuality and Psyche. – A companion to Europe 1900–1945. Toim. G. Martel. Blackwell Publishing, 2006, lk. 94.
[97] Heiki Raudla. Hans Pöögelmanni kirev ja heitlik elukäik. – Sakala kalender 2015. Loominguline kollektiiv Sakala